"Paluge ja teile antakse, otsige ja te leiate, koputage ja teile avatakse."

Mt.7:7
otsi

Palvesoovid

Heida Issanda peale oma koorem ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!

Ps 55:23

Saada palun oma palvesoov  ja me kanname sinu mure Jumala ette.

Teated


teostatud tööd
Loe edasi...


toimus
Loe edasi...


ehitus
Loe edasi...


on korraldatud
Loe edasi...


25.novembril 2012
Loe edasi...


jõulukontsert toimus Antsla EKB Koguduses 24.detsembril 2012
Loe edasi...


toimus Antsla EKB Koguduses 03.detsembril 2012
Loe edasi...


toimus 09.detsembril 2012
Loe edasi...


toimus 30.detsember 2012
Loe edasi...


toimus 08.detsembril 2012
Loe edasi...


Antsla EKB Kogudus

Avaleht » Teated » Nädala uudised Iisraelist


Nädala uudised Iisraelist


Iisraeliraport 11.veebruar.2011


Loe artiklik Jesuusalemma päev: http://www.ekklesia.ee/antsla/index.php?s=198

Iisraeliraport kajastab uudiseid, mida muud allikad sageli ignoreerivad või moonutavad. Nende sihiks on anda terviklikum pilt Lähis-Idas toimuvatest sündmustest. Seeläbi pakutakse inimestele paremat võimalust mõistlike hinnangute andmiseks.


Eesmärk on tasakaalustada üldist massimeediat. Ilmalik massimeedia on Lähis-Ida konflikti kajastamisel sageli tendentslik ega edastata enamasti täit pilti olukorrast. Araabia-Iisraeli konflikti ühekülgsed kajastused ignoreerivad tihti uudiste taustinformatsiooni, tavaliselt ei peeta oluliseks sündmuste ajaloolist tausta.

Lisaks eelöeldule tahetakse esitleda oma uudiste läbi sellist Iisraeli, millest maailm harva kuuleb. Iisrael on tänapäeval üks atraktiivsemaid puhkuse veetmise kohti turistide jaoks, koht, kus pidevalt arendatakse uusi kõrgtehnoloogilisi lahendusi ning see on juudi kultuuri keskus, mille juured on ligi 4000 aastat tagasi elanud patriarhide eludes. Teisisõnu, see on tohutu piibellike, ajalooliste ja kultuuriliste aarete allikas.

Nädala uudised Iisraeliraport'i vahendusel:


1. Egiptuse demokraatia – milline see hakkab olema?

2. Terrorismi ja vaesuse teemal

3. Briti välisminister soovitab Iisraelil mahedamat tooni kasutada – see näib üsna sürrealistlikuna!

4. Iisrael on taas sunnitud suhteid naaberriikidega ümber hindama

5. Stabiilsusesaareke tõestab ennast

6. Lühiuudised

7. Tagasivaade ajalukku: 1890

8. Tagasivaade ajalukku: New York 1954


1. EGIPTUSE DEMOKRAATIA – MILLINE SEE HAKKAB OLEMA?


Egiptuse tulevik on ikka veel lahtine, sest president Mubarak ei ole nõus ametist lahkuma ning meeleavaldajad ei ole nõus enne tema lahkumist meeleavaldusi lõpetama. Mingil määral on elu Egiptuses siiski normaliseerumas: pangad ja ärid on taas tööle hakanud ning Mubarak püüab jätta muljet tavapärasest elust, kohtudes välismaiste võimukandjatega telekaamerate ees. Kuigi USA toetus kuulus esialgu meeleavaldajatele, palub ta nüüd Mubarakil jääda võimule oma ametiaja lõppemiseni septembris, et tagada sujuv võimu üleminek.

USA on praeguseks ilmselt avastanud, et väljaspool Mubaraki ringkonda ei ole kedagi, kellele võimu üle anda. Mubaraki poolt ametisse määratud ja temavõimalik ametijärglane Omar Suleiman peab läbirääkimisi opositsiooni esindajatega, keda rahvahulgad siiski oma vaadete edasiandjateks ei pea. Ühtne opositsioon puudub. Suleiman, kelle väitel president ametist lahkuda ei kavatse, on kuulutanud välja rea konstitutsioonilisi ja seadusandlikke reforme.


Kommentaar:

Egiptusest tuleb mitmesuguseid teadaandeid ning nende kohaselt kuulub Mubarakile rahva laialdane toetus. Meedia sellest ei kõnele, eriti Al Jazeera, mis on aja jooksul hakanud üha enam Lähis-Ida islamiseerimist toetama. See viimane rahutus oli ajendatud peamiselt majaduslikest raskustest, kuid islamistid kasutavad võimalust oma plaanide läbiviimiseks. Mubarak oli ilmalik juht, kes võimaldas Egiptuse ühiskonnal islamiusku harrastada. See hoidis mõnevõrra vaos ebaseaduslikku Moslemite Vennaskonda, mis mõrvas Mubaraki eelkäija Anwar Sadati.

Taoline poliitika tähendab, et mis tahes demokraatlik režiim Egiptuses tugineks Mubaraki režiimist tugevamini religioonile, oleks islamistlikum. Iisraeli jaoks tähendaks see kindlasti katsumusi. Režiimi vahetumine Egiptuses võib probleeme valmistada ka teistele demokraatlikke väärtusi austavatele riikidele. Demokraatia ei seisne ainult valimistes ja kõnevabaduses – see puudutab ka inimõiguste ja rahvusvaheliste kokkulepete austamist; naiste õiguste ja usuvabaduse austamist ning sõjast ja vaenuõhutamisest hoidumist. Kas “demokraatlik” Egiptus läbiks selle proovi?


2. TERRORISMI JA VAESUSE TEEMAL


Kommentaar:

Tavaliselt ”selgitatakse” terrorismi halva majandusliku olukorraga. President Peres kordas sel nädalal Hertzliya konverentsil peetud kõnes oma tuntud arvamust, et Lähis-Ida probleemide lahendus peitub majandusalases koostöös. Kuigi majandusliku olukorra parandamine on üllas eesmärk ning seda tuleks tõesti taotleda, on seda väidet kummutavaid argumente arvesse võttes naiivne uskuda, et see lahendab konflikti täielikult. Suur hulk probleeme jääb lahendamata.


Kui probleemi juureks on vaesus, siis miks pöördub Türgi islamisse, miks on Saudi-Araabia islamistlik keskus ning levitab islamistlikku ideoloogiat üle kogu maailma, miks kogub islamism toetust lääneriikide moslemite hulgas, miks on mõned kõige radikaalseimatest islamistidest, nagu Osama bin Laden, pärit ühiskonna ülemkihtidest? Ning vastupidiselt, miks ei valitse terrorism teistes moslemimaades, kus majanduslik olukord on samasugune või palju halvem, näiteks Indoneesias, Nigeerias, Malis või isegi Tuneesias, kus praegused tänavarahutused alguse said. Võib küsida isegi teiste riikide kohta, mis ei ole moslemimaad, miks ei kasutata neis terrorismi? Tuntud Lähis-Ida uurija Bernard Lewis ütles kunagi, et ”mitte kõik moslemid ei ole terroristid, kuid peaaegu kõik terroristid on moslemid.” Miks on see nii, kui inimesed hakkavad terroristideks vaesuse tõttu?


Kahtlemata võivad paljud teha äärmuslikke valikuid raske majandusliku olukorra tõttu, ning Lähis-Idas on islamism käepärast. Ent terrorismi vaesuse arvele panemine kõneleb kitsast materialistlikust maailmavaatest, mille kohaselt inimese tegusid ajendavad ainult materiaalsed tegurid. Selles maailmavaates ei ole kohta religioonil ja metafüüsikal, mida enamasti käsitletakse psühholoogiliste kaitsemehhanismidena.

Ent miks neis riikides, kus vohab terrorism, vohab ka radikaalne islam? Ja miks valitseb Egiptuses pärast 30 aastat kestnud rahu Iisraeliga tugevam antisemitism kui kunagi varem ning kõige suuremaks ja mõjuvamaks vastase solvamise viisiks on tema nimetamine sionistiks ja Iisraeli agandiks?


Endine islamiäärmuslane ja praegune islamiuurija Tafwik Hamid selgitas hiljuti avaldatud artiklis, et kuigi Mubarak pidas kinni rahulepingust Iisraeliga, ei olnud ta tõeline liitlane. Mubaraki 30-aastase võimuloleku ajal kasvas jõudsalt Moslemite Vennaskond ning Egiptuse ühiskond islamiseerus üha rohkem. Hamid ütles, et USA oleks pidanud Mubarakile demokraatia pealesurumise asemel kasutama oma suhteid hariduse muutmiseks ning rakendama tõhusaid strateegiaid islamismi nõrgestamiseks.” Selle tegematajätmine oli lühinägelik, kirjutas Hamid.


See on levinud viga, mida paljud poliitikud ja akadeemikud ikka ja jälle teevad, sest materiaalsetesse teguritesse ekslikult uskudes on nad inimese sisemised veendumused tähelepanuta jätnud. Neid  kujundavad suurel määral valitsev kultuur ja haridus, seega religioosse kultuuri ja hariduse korral religioon. Materiaalsed tegurid mängivad samuti rolli, kuid need ei ole sugugi probleemi juureks.


Sellel, miks USA ja Euroopa ei ole valmis avaldama survet Egiptuse ja teiste moslemimaade kooliprogrammi muutmiseks, on mitmeid põhjusi. Üheks peamiseks neist on vastumeelsus niinimetatud kultuurilise imperialismi suhtes: ”kes oleme meie, et me hakkame moslemitele ette kirjutama, mida nad oma koolides õpetama peavad?” Eriti kehtib see Obama valitsuse kohta. Selline seisukoht koos postmodernistliku filosoofiaga, mis ei salli mõisteid ”õige” ja ”vale”, annab retsepti tulevasteks kokkupõrgeteks. Kui me oma kogemustest ei õpi...


3. BRITI VÄLISMINISTER SOOVITAB IISRAELIL MAHEDAMAT TOONI KASUTADA, SEE NÄIB SÜRREALISTLIKUNA!


Briti välisminister William Hague jagas kolmapäeval briti ajalehele The Times antud intervjuus Iisraelile soovitusi kasutada mahedamat tooni. Iisraeli “sõdivaks pooleks” nimetav Hague ütles, et Iisrael riskib sellega, et tal ei õnnestu rahuläbirääkimistel kompromissidele jõuda. Välisminister viitas peaminister Netanyahu väitele, et Lähis-Idas praegu valitseva ebastabiilsuse juures peab Iisrael olema valmis “mis tahes tagajärgedeks”.

Kommentaar:

Proovige kujutleda, kuidas Šotimaa kuhjab kokku tuhandeid rakette ning ehitab piirile kindlustusi, valmistudes sõjaks Inglismaaga. Kujutlege, kuidas Wales saadab iga päev rakette üle LIverpooli ja selle ümbruskonna. Kujutlege, et Iirimaa on varustatud kaasaegseima ameerika relvastusega, seal on võimu haaranud fanaatilised Inglismaa-vastased, keda toetab rahvas. Kujutlege, kuidas Prantsusmaa toetab kõiki neid pingutusi ning pakub isegi sõjavarustust ja ekspertide abi, kuulutades samal ajal kõrgeimaks eesmärgiks Inglismaa hävitamise. Siis aga kujutlege, kuidas Iisraeli välisminister noomib peaminister Cameroni ütluse eest, “me valmistume mis tahes tagajärgedeks”. Maailm võib mõnikord näida sürrealistlikuna!


4. IISRAEL ON TAAS SUNNITUD SUHTEID NAABERRIIKIDEGA ÜMBER HINDAMA


Iisraeli meedia on viimasel nädalal tegelenud peamiselt kahe teemaga: meeleavaldused Egiptuses ning segadus Yoav Galanti võimalikku määramise ümber Iisraeli kaitseväe ülemjuhatajaks. Egiptuse sündmustega seoses on Iisrael kritiseerinud teravalt president Obamat Egiptuse president Hosni Mubaraki hülgamise eest. Obama käitumist nähakse opportunistliku käiguna, millega ta püüab meeldida uuele juhtkonnale. Mõned analüütikud kardavad, et Iisraeli võidakse kohelda samamoodi, kui USA juhtkond seda endale kasulikuks peab.Iisraeli analüütikud ja poliitikud püüavad ära aimata, milliseks võib kujuneda Egiptuse uus valitsus ning kuidas mõjutab see suhteid Iisraeliga. Kuigi Mubarak võib olla diktaator, on ta viimase 30 aasta jooksul pidanud kinni Iisraeliga sõlmitud rahulepingust. Peaminister Netanyahu kardab, et uus valitsus võib olla palju tugevamate islamistlike mõjudega ning ta rõhutas Obamale ohtusid, mis kaasnevad islamistlikule organisatsioonile Moslemivennaskond juhtrolli andmisega Egiptuses.

Eile Haaretzis ilmunud artiklis väljendab endine kaitseminister Moshe Arens kahtlust, kas mingisugune moslemite demokraatia, kaasa arvatud Egiptuses tekkiv, oleks võimeline astuma rahulepingusse Iisraeliga, või sellest kinni pidama. Rahulepingud, mille Iisrael on sõlminud Egiptuse ja Jordaaniaga, on mõlemad tehtud diktaatoritega. Nende lepingute kaks kõige olulisemat põhimõtet on: riikidel ei ole teineteisele nõudmisi ning kumbki osapool hoiab ära oma territooriumilt kavandatavad rünnakud, kaasa arvatud terroristlikud rünnakud. Diktaator suudab seda tagada, ütleb Arens, kuid pole sugugi kindel, et tugevalt Iisraeli vastu meelestatud araabia demokraatia sedasama suudab teha.


Samal ajal, kui araabia riikides levivad meeleavaldused ning Hamas Gazas ja Mahmoud Abbas kardavad nende puhkemist Palestiina Omavalitsuses, on Iisraeli poliitikud mures oma sõjaväele ülemjuhataja leidmise pärast. Pakutud kandidaat Yoav Galant diskvalifitseeriti teisipäeval Netanyahu poolt süüdistuste tõttu, et ta on ebaseaduslikult omandanud oma maja kõrval asuva maatüki. Praegune ülemjuhataja Gabi Ashkenazi lahkub ametist 10 päeva jooksul ning Netanyahu plaanib määrata tema asetäitja Yair Navehi järgmiseks 60 päevaks sõjaväge juhtima.


Kommentaar:

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri endine direktor Mohammad El Baradei üritab saada opositsiooni liidriks Egiptuses. Ent tal on vähe toetajaid ning on seetõttu otsinud toetust islamistlikult Moslemite Vennaskonna parteilt. Moslemite Vennaskonnal on küll suur toetajaskond, kuid neil puudub rahvusvaheline tunnustus. Just seda saab El Baradei neile pakkuda. On aga küsitav, kui kaua nende parteide ebapüha liit püsida saab.

Egiptuse ühiskonna tugevat religioossust arvestades näib, et ükski uus valitsus ei saa hakkama ilma Moslemite Vennaskonna toetuseta. PEW 2010. aasta juunikuu arvamusuuringu järgi toetab egiptlastest 59 % islamiste ning ainult 27 % toetab uuendusmeelseid. 84 % pooldab surmanuhtlust inimestele, kes vahetavad islami mõne teise religiooni vastu, 82 % pooldab abielurikkujate kividega surnuks loopimist ning 77 % pooldab varastel käte äralõikamist. Iisraelis on demokraatia võimalikule tekkimisele Egiptuses reageeritud vastakatel viisidel. On väljendatud hirmu, et Egiptuse-Iisraeli rahuleping tühistatakse. Ent nii nagu diktaator võib otsustada kirjutada alla rahuleppele, võib ta ka otsustada alustada sõda. Arens peaks teadma väga hästi ka seda, et ainult diktaatorlikud riigid on alustanud sõda Iisraeli vastu. (Liibanoni võib pidada erandiks, sest rünnakud selle riigi poolt tulid ajal, mil see oli Süüria marionetiks, või Liibanonis tegutsevate separatsitlike rühmituste algatusel). Enamasti öeldakse, et demokraatiad sõtta ei lähe. Sellest vaatenurgast lähtudes ei ole Egiptuse demokraatiat vaja karta.


Probleem on selles, et islamistidel, antud juhul Moslemite Vennaskonnal, demokraatlikke plaane ei ole. Sellised inimõigused nagu sõnavabadus ning sooline võrdõiguslikkus kehtivad ainult islamiga määratud piirides. Usuvabadusest ja vabadest valimistest isegi ei räägita. Eesmärgiks ei ole mitte demokraatia vaid teokraatia. Teadlased ütlevad tihti, et islamistide suhtumist vabadesse valimistesse iseloomustab ütlus: ”Üks inimene, üks hääl – üks kord!” (st kuni islamistid võimule saavad). Moslemite Vennaskonna moto on “jihad on meie tee; märterlus on meie püüdlus”. Seda rühmitust peetakse jihadi ideoloogia kaasaegse versiooni emaks.Kirjeldatud olukorda arvestades võib öelda, et see ei ole parim aeg kaose ja ebaselguse jaoks Iisraeli sõjaväeles. Iisraeli riiki ähvardavate ohtude iseloom võib otsustavalt muutuda ning võib-olla tuleb sõjaväes uuele olukorrale vastavalt ümberkorraldusi teha. Kuigi ülemjuhatajal on tähtis roll, ei sõltu sõjavägi siiski ühest isikust ning leiab ilmselt viise tõhusalt tegutsemiseks. Peale selle on äärmiselt ebatõenäoline, et uue režiimi (kas Egiptuses või mõnes teises araabia riigis) esimeseks käiguks oleks piirkonna tugevaima sõjalise jõu ründamine. Nad vajavad aega oma võimu kindlustamiseks.


Lõpuks võib oletada, et araabia riikides toimuvad rahutused sunnivad Iisraeli veelgi suuremale ettevaatusele maade loovutamisel rahuleppe raames. Iisraeli jaoks tähendab kontroll territooriumite üle suuremat turvalisust. Praegused sündmused näitavad, et Iisrael ei saa toetuda väliste jõudude kaitsele, sest nende väliste jõudude struktuur ja ajendid võivad muutuda. Ainult Iisraeli sõduritel Golani kõrgustikel ning Juudeas ja Samaarias (Läänekaldal) on kõigutamatu ajend juutide vastaste rünnakute ärahoidmiseks neis piirkondades.


5. STABIILSUSESAAREKE TÕESTAB ENNAST


Freedom House´i viimase aastaaruande järgi saab Lähis-Ida riikidest ainult ühte - Iisraeli - pidada vabaks riigiks. Kolm riiki: Maroko, Liibanon ja Kuweit paigutati keskmisesse kategooriasse: ”osaliselt vabad” ning ülejäänud kolmteist riiki liigitati “mittevabadeks”. Hindamisel võeti arvesse valimisi, ajakirjanduse vabadust, õigusriiklust,  korruptsiooni ja sooküsimusi. Teise teisipäeval avaldatud uuringu järgi, mille tegi haridussüsteeme kontrolliv asutus The Institute for Monitoring Peace and Cultural Tolerance in School Education (IMPACT-SE), on Lähis-Ida kõige sallivamad riigid Iisrael ja Tuneesia (enne viimaseid sündmusi). Uuring toob esile, et Tuneesias kujutatakse kaartidel ka Iisraeli, mida ei tee suurem osa selle piirkonna riike, kaasa arvatud Egiptus. Suurem osa riikidest isegi ei maini Iisraeli oma koolides.

Kommentaar:

See uudis peaks vapustama suuremat osa lääneriikide elanikest, kellele päevast päeva, kuust kuusse ja aastast aastasse räägitakse, kui ebaõiglaselt, rassistlikult ja jõhkralt Iisraeli riik käitub. Selle versiooni järgi ei hooli Iisrael sugugi rahvusvahelistest seadustest, diskrimineerib araablasi, tapab karistamatult tsiviilelanikke ning keeldub sõlmimast rahulepinguid. See riik väärib boikotte, sanktsioone ja hukkamõistu.Seega on kummaline, et Iisrael on Lähis-Ida ainuke vaba riik ning piirkonnas kõige sallivam. Kuidas see nii saab olla? Freedom House ja IMPACT-SE peavad olema eksinud. Arvatavasti ei ole nad lugenud Guardiani ega vaadanud BBCd. Arvatavasti ei ole nad lugenud Goldstone´i raportit ega näinud ÜRO Inimõiguste nõukogu resolutsioone. Samuti ei ole nad kuulnud Henning Makelli ja teiste Gaza flotilla laevadel viibinute lugusid. Ning kindlasti ei ole nad märganud Gaza Hamasi esindaja kui ”pealtnägija” tunnistusi. Igal juhul peavad nad olema eksinud. Iisrael on kohutav riik – “kõik” ütlevad seda! Aga äkki eksivad seekord “kõik”?


Seda on juhtunud ennegi. Üldiselt võib öelda, et kui “kõik” on ühel meelel ning “kõik” osutab ühte suunda, on aeg hakata kahtlema. Tegelik elu on harva must-valge. Äkki on Freedom House´il ja IMPACT-SE-l õigus ning teised eksivad? Äkki on võimalik, et Iisrael on liberaalne ja salliv demokraatia – piirkonna ”hea poiss”? Parim viis otsustamiseks on uurida veidi olukorda iseseisvalt – koguda teavet erinevate vaadetega allikatest. Ning võite olla kindlad, et Iisrael, olles mitmes mõttes ebatäiuslik, läbib selle proovilepaneku.


Samas ei ole Iisraeli kriitikutel vaja nende raportite pärast ka seekord muretseda. Tõenäoliselt me neist lääneriikide meedia vahendusel nagunii ei kuule. See ei sobi aktsepteeritud versiooniga kokku.


6. LÜHIUUDISED


Israel Today kirjutab, et möödunud nädalal, vaid mõni päev pärast meeleavalduste puhkemist Egiptuses, kasutasid Lõuna-Egiptuse moslemid tekkinud kaost ning murdsid sisse kahte kohalike kopti kristlaste majja, tappes seal kõik mehed, naised ja lapsed. Sissetungijad mõrvasid üksteist inimest ja tekitasid neljale inimesele raskeid vigastusi. Tapeti kaks perekonda, nende hulgas 15-aastane tüdruk, 8-aastase poiss, 4-aastase poiss ja 3-aastane väike tüdruk. Levivad kartused, et kui Egiptus satub radikaalse Moslemite Vennaskonna kätesse, tabab Egiptuse kümmet miljonit kopti kristlast karm tagakius või midagi veel hullemat.

Iisraeli Kaitseväe esindaja Avi Benayahu ütles teisipäeval, et sõjavägi kavatseb võtta teenistusse ”uusi meediavõitlejaid”. Ta ütles, et peaminister Benjamin Netanyahu isiklikult toetab seda ettevõtmist ning on eraldanud 6 miljonit seeklit (1,63 miljonit USD) 120 sõduri värbamiseks. Benayahu ütles, et internet mõjutas tugevasti viimaseid ülestõuse araabia riikides, nagu Tuneesia ja Egiptus. “See on hämmastav, kuidas lääneriikide tehnikasaavutused toovad kahju äärmuslikele režiimidele nagu Iraan, või kuidas üks taskutelefoni kaamera võib mingile režiimile rohkem kahju tuua kui luureteenistuste operatsioonid,” ütles ta. Ta kavatseb luua teistele pressiesindajatele ja komandöridele blogid, mis oleksid abiks suhtlemisel avalikkusega. Sõdur Aliza rääkis kaitseväe pressiesindaja kontoris tegutsevast uuest üksusest: “Me alustasime tööd uue meediaga operatsiooni Valatud Tina ajal. Blogipidajad on väga tähtsad ning neil on suur mõju… See puudutab teabe demokratiseerimist ning fakti, et teavet ei saa inimestel kurgust alla ajada, kuid seda saab teha vastuvõetavamaks.” Aliza ütles, et nende edukaimaks vahendiks on praegu YouTube kanal. Ta ütles: “Pildid tõmbavad tähelepanu ning esitavad visuaalseid tõendeid, mis on sõnadest paremad.” Ta lisas, et kaitseväe salvestised flotilli reidist olid kõige enam vaadatud videod ning mõjutasid nii meediakajastusi kogu maailmas kui ka internetikommentaare.


Iisraeli välisminister on otsustanud osta teenust  Euroopa riikide PR firmadelt, edendamaks Iisraeli avalike suhete kampaaniat Euroopas, kirjutab Ynet News. Selle kampaania eesmärgiks on tutvustada eurooplastele Iisraeli väljaspool konflikti araabia riikidega. Kavas on näidata riigi kaasaegsemaid jooni – kultuuri, majadust, ajalugu, turismi, kõrgtehnoloogiat, toitu, muusikat ja muud. Kampaaniat korraldatakse Euroopa mõjukaimates riikides, nagu Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland, Taani, Rootsi, Norra ja Tšehhi. Nende riikide Iisraeli saatkonnad viivad läbi ka arvamusuuringu rahva suhtumise kohta praegu ja ühe aasta pärast, et mõõta kampaania edukust. Igas riigis kavatsetakse teha 2,5 miljoni euro suuruseid investeeringuid. ”Iisraeli olukord Euroopa avaliku arvamuse silmis on katastroofiline,” ütles üks Euroopas viibiv Iisraeli diplomaat. ”Palestiinlased kontrollivad teadaandeid ning valmistavad kõiki ette Palestiina riigi ühepoolseks väljakuulutamiseks... Meile ei jää muud võimalust, kui pidada lahinguid oma kuvandi pärast.” Samal ajal väljendas Tšehhi välisminister Karl Schwarzenberg möödunud nädalal Jerusalem Postis muret, et Iisraeli suhted Euroopas on kehvad ning ta pidas Iisraeli ja Euroopa Liidu võõrandumise põhjusteks seda, et Euroopat oluliseks pidavate Iisraeli poliitikute põlvkond on hakanud otsa saama ning et Euroopa poliitikute jaoks on holokaust taandumas ”ajaloo hägusse”. 


Küpros tunnustas Palestiina riiki 1967. aasta piirides, teatas pühapäeval Ramallahs tegutsev uudisteagentuur WAFA. Teadaande kohaselt saatis president Dimitris Christofias oma PO ametivennale Mahmoud Abbasile kirja teatega, et Küpros tunnustab Palestiina riiki. WAFA teatel kinnitas Christofias kirjas, et ”kahe riigi vahel on tugevad ajaloolised suhted” ning avaldas lootust, et piirkonnas leitakse ”rahumeelne lahendus, mis tagab iseseisva Palestiina riigi loomise pealinnaga Ida-Jeruusalemmas.”


7. TAGASIVAADE AJALUKKU: 1890


Shaul Tchernichovsky avaldab õpingute ajal Odessas oma esimese luuletuse “Minu unistustes”. Ta jätkab meditsiiniõpinguid Heidelbergis ning jõuab töötada arstina Harkovis, Kiievis, Minskis ja St Peterburgis enne seda, kui ta teeb pärast aasta Ameerika Ühendriikides töötamist 1931. aastal aliyah. Tchernichovsky on kuulus kreeka klassikaliste teoste, nagu “Ilias ja Odüsseia”, heebrea keelde tõlkimise tõttu. Ta on tuntud soneti kui kirjandusliku vormi toojana heebreakeelsesse kirjandusse ning meditsiini ja loodusteaduste alase heebreakeelse terminoloogia toimetajana. Paljudele tema luuletustele on loodud meloodia, nende hulgas on kuulus Naomi Shemeri  laul “Öeldakse, et on olemas maa” (omrim yeshna eretz). Tchernichovsky auks, kelle nime on lihtsam kopeerida kui kirjutada, on nimetatud tänavaid mitmetes Iisraeli linnades.


8. TAGASIVAADE AJALUKKU: NEW YORK 1954


New Yorgi riiklikes koolides tehtud uuring näitab, et juudi soost õpilastel on erakordselt kõrge IQ. 28-st uuringus osalenud õpilasest, kelle IQ on 170 või suurem, on 24 ehk 85 % juudid. Hilisemad uuringud näitavad, et 140-st kõrgema IQ-ga inimeste hulgas on ebaproportsionaalselt palju juute: kuus korda sagedamini kui teiste rahvusrühmade esindajaid. Kahekümnenda sajandi teisel poolel saavad juudi soost teadlased 29 % kõigist Nobeli preemiatest, kuigi juudid moodustavad ainult 0,2 % maailma elanikkonnast. Kaks kõige mõjukamat raamatut maailma ajaloos on samuti kirjutatud juutide poolt. Need on Vana Testament (Tanach) ja Uus Testament.

* * * * * * * * * * * *

Copyright 2009 Word of Life Israel


Autor: Peeter Lemats 4. juuni 2009 14:00
Viimati muudetud: 24. veebruar 2011 15:27 (Peeter Lemats)

    Antsla EKB Kogudus, Jaani 24, ANTSLA 66405, a/a 10402011464003 SEB Eesti Ühispank