Otsi: 

Prinditav versioon

Oomega kursus > I osa > Piibliõpe > Sissejuhatus: induktiivne piibliõpe

<< Eelmine

Järgmine >>

Induktsioon ja deduktsioonInduktiivse piibliõppe astmedKuidas ehitada tugevat püramiidiKokkuvõteKüsimusedTegevuskava

Piibliõpe

1. ÕPPETUND

Sissejuhatus: induktiivne piibliõpe

LASEME PÜHAKIRJAL END ÕPETADA

Õppetunni eesmärk

Tunni eesmärgiks on tutvustada induktiivse piibliõppe meetodit ning selgitada, miks on see parem teistest õppemeetoditest.

Oluline

  • Deduktsioon ning induktsioon liiguvad loogiliselt erinevas suunas.
  • Induktiivne meetod on parim, õppimaks Piiblist midagi uut.
  • Induktiivse meetodi astmed on: vaatlus, tõlgendus ja rakendus.
  • Kui induktiivse meetodiga ei kiirustata liialt, loob ta eeldused heaks Pühakirja mõistmiseks.

Oodatavad tulemused

Kui selle õppetunni materjal on omandatud, peaks iga osavõtja

  • Tegema vahet induktsioonil ning deduktsioonil.
  • Olema veendunud, et induktiivne meetod on mitmeti parem "tavalisest" piibli õppimise vormist.
  • Teadma induktiivse meetodi kolme eri astet.

Lisa

1A Kust me saime Piibli?

SISSEJUHATUS

Piibel on kõige tähtsam raamat, mis iial on kirjutatud. Piibli väidete kohaselt on selle lehekülgedel tegemist Jumala enese sõnadega, mis on ilmutatud inimesele. Piibel on kõige olulisem raamat tänapäeva koguduste rajaja või pastori riiulis. "Elav ning tegev" Jumala Sõna on võimeline läbistama nende inimeste südameid ja hingi, keda me loodame näha päästetutena. See varustab meid kõige vajalikuga hea töö tarvis. Piibel on standardiks, mille alusel me hindame igat õpetust, tegu, traditsiooni ning teisi raamatuid. Ajalugu, traditsioon ning inimese intellekt võivad viia eksitusse, kuid Jumala Sõna seisab kindlana kui tõde, mis lähtub Jumalalt. Selle õpetused on alati õiged. Selles peituvad prohveteeringud täituvad alati. Selle sõnad aitavad meil võita kadunuid Kristusele ning seista vastu kurjale. Piibel on meie kristlikus elus ning teenimises asendamatu.

Kuna me usume, et Piibel on antud Jumala poolt meie juhendamiseks, peame me sellele lähenema ettevaatusega ning kasutama seda õigesti (2Tm 2:15).

Piibli jumalik olemus eeldab, et me loeksime seda sooviga midagi õppida, mitte aga kuulda seda ütlemas, mida meie soovime. Kuidas olla kindlad, et me mõistame Jumala Sõna õigesti? Induktiivne piibliõppe meetod on töötatud välja selleks, et aidata nii pastoril kui tavalisel koguduseliikmel, igal usklikul, paremini mõista Piibli õpetust. Selles tunnis tutvume selle meetodi üldiste põhimõtetega. Järgnevad õppetükid tutvustavad igat järgnevat astet lähemalt.

^I. INDUKTSIOON JA DEDUKTSIOON

Induktsioon ja deduktsioon on kaks erinevat mõtlemise viisi. Mõlemad tegelevad üldise ning üksikuga. Mõlemad on meetodid, millede abil jõutakse järeldusteni. Ent nad teevad seda kahel, täiesti vastandlikul moel. Deduktiivne mõtlemine liigub üldiselt üksikule. Induktiivne mõtlemine liigub teises suunas - üksikult üldisele. Kristlased kasutavad Piibli õppimisel mõlemat meetodit, kuid tavaliselt ei ole nad teadlikud sellest, kuidas kumbki meetod nende õppimist ning otsuseid mõjutab.

A. Deduktiivne lähenemine

Deduktiivset mõtlemist harrastavad väga mitmekesiste erialade esindajad. Deduktsioon on väärtuslik oskus mõelda ning sellest on kirjutatud palju raamatuid. Käesoleva tunni eesmärgiks ei ole eitada deduktsiooni tähtsust ega tõepärasuse puudumist sellest tuletatud järeldustes. Sellegipoolest on meie eesmärgiks näidata, et piibliõppes on induktsioon parem.

1. Deduktiivne mõtlemine

Kokkuvõtlikult öeldes liigub deduktiivne mõtlemine üldiselt üksikule. See tähendab, et alustatakse tuntud ning kõigi poolt omaksvõetud ideest või eeldusest. Eelnenud teadmisi võrreldakse seejärel konkreetse olukorraga ja tehakse sellest järeldused. Järelduse aluseks on eeldus, et üldine idee on õige ja et konkreetne olukord sarnaneb sellele. Teiste sõnadega, üldine idee kontrollib ja vormib või vähemalt mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda. Näiteks: kuna lumega kaetud trepiastmed on tavaliselt libedad, läheneme me igale lumega kaetud trepile ettevaatusega - isegi siis, kui me pole meie ees oleval lumisel trepil kordagi libastunud. Meie üldine kogemus lumiste treppidega toob meid selle loogilise ning mõistliku järelduseni. Joonis 1.1 näitab deduktiivse mõtlemise loogilist suunda.

Joonis 1.1 Deduktiivne mõtlemine

Ent deduktsioonil on üks suur puudujääk. Kui meie üldine eeldus juhtub olema ekslik, on ka meie järeldus sellest tingituna vale. Näiteks: venelane kuuleb räägitavat arstist. Venemaal on enamus arste naised. Seega oleks loogiline järeldada, et kõnealune arst on naine. Siiski võib nii arutledes eksida. Ja üsna tihti. Venemaal on siiski ka meesarste. Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks.

2. Deduktiivne piibliõpe

Deduktiivset meetodit saab rakendada piibliõppes. Kuid meetodi puudused piiravad selle kasulikkust. Piiblit õppides on oluline mõista, mida Jumal ütleb, mitte suruda tekstile peale meie oma arusaamist tekstist. Vahel ei saa me mõnest raskest kirjakohast aru. Sellisel juhul toetume me tavaliselt oma üldisele arusaamisele Piiblist, et tuletada sealt deduktiivselt "ligikaudset tähendust". Ometi peaks see olema viimane "hädaabinõu". Meie esimeseks sammuks peaks olema palvetamine, mõtisklemine kirjakoha üle, selle korduv lugemine, üritades mõista mida seal öeldakse.

Kui me loobume kiiresti ning eeldame, et "see sarnaneb teistele taolistele kirjakohtadele", võime tõsiselt Jumala Sõna moonutada. Näiteks kasutatakse Uues Testamendis kümnel korral üheteistkümnest sõna "haputaigen" viitega patule. Seega oleks loogiline eeldada, et ka üheteistkümnendal korral (Mt13:13) käib jutt patust. See oleks aga täiesti vale. Uurides konteksti selgub, et jutt käib Jumala Kuningriigist.

3. "Tavaline" meetod

Deduktsioon on üpris levinud meetod Piibli uurimisel, ent selle tulemusena õpivad paljud Piiblist liiga vähe. Kuna nad lähenevad tekstile eelarvamusega selle tähenduse kohta, ei suuda nad tähele panna ega õppida konkreetse teksti detailidest.

Piibliõpetajad teavad sageli juba enne, mida nad tahavad öelda. Nii tulevad nad Piibli juurde, et saada kinnitust oma olemasolevatele arvamustele. Sellisel juhul kasutatakse Jumala sõna nende endi sõnumi toetamiseks, mitte Jumala tahte edasiandmiseks.

B. Induktiivne lähenemine

Induktiivne meetod on deduktiivse meetodi vastand. Induktsioonis lähtutakse konkreetsest olukorrast, üritades sealt tuletada üldist seaduspärasust. Tavaliselt kasutatakse induktsiooni olukorras, kus meil ei ole eelnevat kogemust, millele toetuda või üldist ideed, mis selle olukorraga sobiks. Nii ei saa me deduktsiooni kasutada.

1. Induktiivne mõtlemine

Deduktsioon on sisuliselt meie olemasoleva teadmise kasutamine. Induktsioon aga seostub kõige otsesemas mõttes õppimisega.

Me eeldame, et me ei tea veel vastuseid ning üritame sellest lähtuvalt uurida fakte, et mõista nende tähendust. Selle meetodi puhul on rõhk konkreetsetel detailidel ja olukorral. Joonis 1.2 näitab induktsiooni loogilist suunda.

Joonis 1.2 Induktiivne meetod

2. Induktiivne piibliõpe

Kasutades Piibli õppimiseks induktiivset meetodit, läheneme me tekstile kui õppijad. Me anname endile ning Jumalale aru, et ei tea veel kõiki vastuseid. Meie eesmärgiks on saavutada teadlikkus. Kui läheneme tekstile sooviga seda põhjalikult uurida ning lasta Jumalal selle läbi kõneleda, siis saavutame vaimuliku kasvu. Vastupidine tegevus annab vaid mõne "kiirjutluse".

3. Parem meetod

Induktiivne meetod on deduktiivsest meetodist parem, kuna teeb Pühakirjast autoriteedi, mitte aga meie arusaamisest. See on parem, kuna langeb kokku piibellikest tõdedest arusaamise ning ellurakendamise järjekorraga. Lugedes Piiblit näeme, kuidas Jumal käitust teatud inimestega teatud olukorras teatud ajas ning konkreetses kultuuris. Meie ülesandeks on võtta need faktid ja moodustada neist piibellik põhimõte. Seejärel tõlgendame me seda põhimõtet nõnda, et see ühilduks sarnase olukorraga meie kontekstis. Sellisel moel saame põhimõtet rakendada ka oma eludes. Seega koosneb induktiivse piibliõppe protsess järgmistest astmetest:

  • Faktide vaatlemine piibellikus kontekstis.
  • Tõlgendamine, et leida kirjakohas õpetatavat põhimõtet.
  • Põhimõtte rakendamine sarnases elusituatsioonis.

^II. INDUKTIIVSE PIIBLIÕPPE ASTMED

Induktiivse piibliõppe kõik kolm astet on väga tähtsad. Need tuginevad teineteisele juhtides meid Piibli teksti juurest põhimõtte rakendamiseni oma elus. Need kolm astet küsivad kolme erinevat küsimust:

  • Mida siin öeldakse? (Vaatlus)
  • Mida see tähendab? (Tõlgendus)
  • Mida ma tegema pean? (Rakendus)

Nende astmete omavahelised suhted on välja toodud joonisel 1.3. Pane tähele astmete loogilist järjestatust, mis algab piiblitekstiga ning lõppeb rakendamisega kristlase elus. Kui neid astmeid ei läbita õiges järjekorras, on tulemus ebaõige.

Joonis 1.3 Induktsiooni kolm astet

A. Vaatlus: mida siin öeldakse?

Induktiivse meetodi esimeseks sammuks on vaatlus. See on väga oluline samm, nagu tugev vundament on tähtis maja ehitamisel. Sellel astmel uurime me hoolikalt teksti ja igat detaili selles. Võtmeks selle taseme juures on eneselt terve rea küsimuste küsimine: Kes? Mis? Miks? Kus? Millal? jne. Need küsimused aitavad meil keskenduda Piibli poolt öeldule mitte meie endi arusaamisele. Samuti vaatleme hoolikalt kirjakoha konteksti, lõiku, millesse see kuulub, peatükki ja raamatut, et mõista olukorda, milles see kirjutati. Siinkohal on oluline teksti mitte tõlgendada ega rakendada. Esmalt peame avastama kogu saadaval oleva informatsiooni. Järgneval tasemel (tõlgendus) vaatleme, mida see tähendab.

B. Tõlgendus: mida see tähendab?

Tõlgendamine jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas peame endale selgeks tegema, mida tähendas kirjakoht esialgsete lugejate jaoks. Teises osas peame kirjakoha sõnumi vormima piibellikuks põhimõtteks, mida saab rakendada sarnases olukorras tänapäeval.

Tõlgendamise teine tase ei ole lihtne. Tarvis on tõsist palvemeelsust ning Jumala Vaimu juhtimist. Sel hetkel peame võrdlema meie senist arusaama tegelike ajalooliste, geograafiliste, poliitiliste, kultuuriliste ning religioossete faktidega, mida täheldasime esimeses faasis - vaatlusel.

Iga fakt, mis meil vaatluse faasis kahe silma vahele jäi, hakkab nüüd meie tööd takistama. On hea võrrelda meie ees olevat teksti teiste sarnaste kirjakohtadega, et seda paremini mõista. Siin tuleb aga olla ettevaatlik ennatlike järelduste tegemisega, et mitte lasta teistel kirjakohtadel moonutada algselt loetud tekstis esitatud fakte. Kui kirjakoha mõte jääb ikkagi segaseks, võib osutuda vajalikuks pöörduda tagasi vaatluse juurde, et üritada hankida puuduvat informatsiooni.

C. Rakendus: mida ma tegema pean?

Induktiivse meetodi viimaseks sammuks on rakendus. Siin otsustame me lähtudes tõlgendusest saadud info põhjal, kuidas saaksime piibellikku põhimõtet meie olukorras rakendada. Olles hoolikalt tutvunud algse kontekstiga ning teades selle kohta kõiki esitatud detaile, saame neid võrrelda tänapäevaste olukordadega.

Siinkohal on aga raske otsustada, milline olukord tänapäeval on analoogne tekstis esitatuga. Võime vaid öelda "nii ütleb Issand", kui taoline sarnasus tõepoolest eksisteerib. Kui meie olukord on tõepoolest Piiblis olevaga sarnane, siis ilmselt tahab Jumal, et rakendaksime seda sõnumit oma eludes.

Oluline on küsida konkreetselt ning selgelt : mida ma peaksin tegema?

^III. KUIDAS EHITADA TUGEVAT PÜRAMIIDI

Oluline on mitte ühtki astet vahele jätta ega vahetada astmete järjekorda. On võimatu öelda, mida kirjakoht tähendab, kui me esmalt seda lähemalt ei vaatle. Samuti on mõttetu küsida, mida me tegema peame, kui me ei tea, mida tekst öelda tahab. Seetõttu on tähtis võtta aega, et rakendada induktiivset meetodit õigesti.

A. Liigse kiirustamise tagajärjed

Tüüpiline viga, mida inimesed teevad, kasutades induktiivset meetodit: nad veedavad liiga vähe aega teksti vaadeldes. Inimene loeb tekstilõigu kiiruga läbi ning arvab, et ta teab, mida siin öelda tahetakse. Selline lähenemine takistab õppimist. Tulemuseks on juba olemasoleva teadmise kinnitamine sellisena, nagu ta oli enne lugema asumist. Nii ei lase me Pühakirjal meie vastu rääkida ega meid õpetada. Kui läheneme Piiblile sellisel moel, stagneerub meie arusaamine selle õpetusest. Piibel on elav ja tegev. Me ei suuda iialgi mõista selle sügavusi lõpuni. Alati on midagi, mida Piiblist õppida, kui võtame selleks aega.

Joonis 1.4 Hea ning halb alus

Kristlikud töötegijad kiirustavad väga sageli tekstiga ümber käies. Nad tahavad valmistada ette sõnumit teistele või on lihtsalt laisad. Igal juhul on tulemuseks vilets jutlus, mille taga ei ole Issanda Vaimu väge. Seda illustreerib joonisel 1.4 olev vasakpoolne tagurpidi pööratud püramiid.

Põgus vaatlus laiendatakse kohe ulatuslikuks tõlgenduseks või "riputatakse" tekstile kaela eelarvamuslik arusaam tekstist, mis ei pruugi seal kirjutatut tegelikult toetada. Seejärel rajatakse taolisele kõikuvale ning ebakindlale alusele kiiresti jutlus või vaimulik sõnum. Kahjuks leidub sellist sorti õpetamist paljudes kogudustes.

B. Kindel alus

Joonisel 1.4 paremal asuv püramiid ilmestab induktiivse meetodi õiget kasutamist. Pane tähele, et vaatlus on induktiivse protsessi kõige ulatuslikum aste. Rakendus on kõige väiksem osa. Sellegipoolest on rakendus õige ja asjalik, olles rajatud põhjalikule Jumala Sõna uurimisele.

Induktiivset meetodid võiks võrrelda kulla kaevandamisega. Esmalt lõhutakse suured maagitükid käsitletavateks väikesteks tükikesteks, mida seejärel sõelal uhutakse (vaatlus). Seejärel eraldatakse sõelal kullaterad muust materjalist (tõlgendus). Lõpuks sulatatakse kullaterad ning vormitakse neist ehted või kaunistused (rakendus). Algse maagikamaka kaaluga võrreldes on tulemuseks imepisike kogus kulda. Kuid kullal on kõrge hind. See on väärtuslik. Samamoodi on ka induktiivne piibliõpe väärt rakendamist, kuna tulemus ei valmista pettumust.

^KOKKUVÕTE

Induktiivne piibliõppe meetod on parim viis Piibli õppimiseks. Selle abil jõutakse parema arusaamiseni Piiblist, millele järgneb vaimulik kasvamine. Seega ei ole tegemist parima meetodiga pastorite või jutlustajate jaoks, vaid iga kristlase jaoks. Iga koguduste rajaja peaks mitte üksnes seda meetodit valdama, vaid ka teistele õpetama.

Järgnevad tunnid selgitavad lähemalt, kuidas toimida induktiivse piibliõppe igal astmel. Samuti tuleb võtta aega, et kõike seda praktiseerida. Kogu pingutuse tulemuseks on värskendav uus arusaamine tundmatust tekstist või tuttavatest kirjakohtadest.

^KÜSIMUSED

  • Mis vahe on induktsioonil ja deduktsioonil?
  • Miks on induktiivne meetod piibliõppe seisukohalt parem kui deduktiivne meetod?
  • Millised on "tavapärase" Piibli tekstile lähenemise ohud?

^TEGEVUSKAVA

  • Järgmine kord, kui uurid Piiblit, kirjuta üles, kui kaua veetsid aega teksti vaatlusega, tõlgendamisega ning rakendamisega. Proovi lähtuvalt sellest kindlaks määrata, kas kasutad induktiivset, deduktiivset või mingit vahepealset meetodit.
  • Valmistudes ette järgnevaks tunniks, mille teemaks on vaatlus, vali Piiblist üks kirjalõik (mitte väga pikk). Veeda vähemalt kaks tundi tekstiga tutvudes (vaatlus) ning palvetades, et Jumal avaks su silmad nägemaks seda, mida sa siiani pole mõistnud. Kirjuta üles oma tähelepanekud. Mida sa seekord õppisid?

^

<< Eelmine

Järgmine >>

Oomega kursus • www.AllianceSCP.org