Aga vähemalt sama oluline kui õpetus on ka ALFA kursuse ülesehitus. Koosviibimine algab ühise söömaajaga, mis võimaldab luua vaba ja sundimatu õhkkonna. Pärast söömist toimub loeng, mille kestvus on maksimaalselt 45 minutit. Pärast loengut on lühikene kohvipaus ja seejärel vestlus ja küsimused-vastused väiksemates töörühmades. Toimumisaeg on pühapäeviti alates kella 13.00 Henno tn.3 palvela ruumides ja kestab 12 nädalat .

   Loeng nr.1 - Kristlus - kas igav, iganenud ja kasutu?

Paljud inimesed, kes tänapäeval kristluse suhtes ükskõiksed on või vastuväiteid esitavad, nimetavad peamiselt kolme asjaolu, mis neid häirivad. Kõigepealt öeldakse, et kristlus on igav. Teiseks öeldakse, et kristlus pole tõde. Kolmandaks öeldakse, et see on vanamoeline, iganenud ning see pole tänapäeva maailmas enam asjakohane.Või kuidas saab miski, mis juhtus 2000 aastat tagasi kusagil Lähis-Idas, puudutada inimesi tänapäeva Eestis? Jeesus ei varjanud kunagi, et tema usk sisaldab nii pakkumist kui nõudmist. Tõepoolest – nõudmine

oli nii täielik, kui vaba oli pakkumine. Loe edasi...

   Loeng nr.2 - Kes on Jeesus?

Kes on siis Jeesus? See küsimus ei ole vaibunud ega vananenud. Seda pole suudetud sumbutada. Jeesus on aegade kestel korduvalt olematuks tunnistatud, aga ikka ja jälle kerkib see nimi inimeste seas esile. Paljud võib-olla kujutlevad Teda pühadusesäraga ümbritsetud kujuna kusagilt katedraali mosaiikaknalt või altari maalilt. Või kangastub ta neile viirastusena, kes on küll kristlikule usule oluline persoon, ent argielus tähtsusetu. Kuid peame tõdema, et vähesed eitavad Jeesust kui ajaloolist isikut, kes sündis kuningas Heroodese ajal Juudamaal Palestiinas. Loe edasi...

   Loeng nr.3 - Miks Jeesus suri?

Ilmselt on sellele küsimusele antud kõige rohkem erinevaid vastuseid. Teatud tasemeni sõltub vastus küsimuse asetusest.  Käsitletavat teemat võib mõista kahte moodi: Esiteks, Jeesuse surma võib käsitleda lihtsa ajaloolise faktina. Teiseks, aga selle sündmuse mõte avaneb täielikult vaid sel juhul, kui vaatleme Jeesuse surma Jumala plaani osana. Suuri isiksusi, kes on mõjutanud rahvaid või muutnud maailma, mäletatakse nende elu järgi. Jeesust, kes enam kui keegi teine isik on muutnud maailma ja ajaloo palet, meenutatakse aga eelkõige mitte tema elu, vaid surma järgi. Mida erilist oli siis Jeesuse surmas?

Mille poolest erines see Sokratese, mõne märtri või sõjasangari surmast? Loe edasi...

   Loeng nr.4 - Kuidas ma võin oma usus kindel olla?

Heebrea kirjas öeldakse:  (He 11:6) “Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et  tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.”

Tõenäoliselt ei ole kellelgi raske uskuda, et Jumal on olemas, sest iga mõistusega inimene tajub, et see imeline maailmakõiksus ei ole võinud iseenesest tekkida. Kes aga usub, et see kõik on tekkinud eimillestki ilma Jumalata ja Loojata, peab omama suurt usku. On meeletu mitte uskuda seda, mida nähakse oma silmaga.  Loe edasi...

   Loeng nr.5 - Miks ja kuidas lugeda Piiblit?

Kõik kristlikud konfessioonid peavad Piiblit oma usu ja elu tähtsaimaks juhiseks. Ühel meelel ollakse ka selles, et ta on Jumala tahtel sündinud kogumik. Iisraeli rahva ajalugu oli Jumala lunastuslugu, mis lõplikult teostus Jeesuses Kristuses. Prohvetite ettekuulutused läksid temas täide. Sellepärast võttis algkirik VT oma Pühakirjaks.

Piibel on eriline selle poolest, et ta on väga võimas raamat. Piibli lugemine ja tundma õppimine on muutnud miljonite inimeste elu radikaalselt. Siiski tuleb öelda, et Piibel pole mingi maagiline raamat. Loe edasi...

   Loeng nr.6 - Miks ja kuidas palvetada?

Mis on palvetamine? Palvetamine on üks tähtsamaid tegevusi meie elus. Miks nii? Sest palvetamise teel me suhtleme oma taevase Isaga, Jumalaga. Jeesus ütles, et sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud (Mt 6:6). Palve on suhtlemine, mitte rituaal ega usuline harjutus. Palvel pole pistmist mehaanilise päheõpitud fraaside kordamisega. Palve ei pea olema peaaegu et luuleline, ilukõne, vaimulik ja teoloogiline meistriteos, pikitud kaunisti valitud piiblilõikudega. Jeesus ütles, et palvetades ärge lobisege, arvates, et Jumal kuuleb kedagi sõnaohtruse pärast (Mt 6:7).

Palve on kõne taevase Isaga, Jumalaga. See on vertikaalne, mitte horisontaalne. Loe edasi...

   Loeng nr.7 - Kuidas Jumal meid juhib?

See probleem tuleb esile eriti väga tõsiste otsuste juures, näiteks abiellumisel, töökoha valikul, kodu rajamisel, rahaga ümberkäimisel, aja kasutamisel jne.Küsimus on selles, mida me võtame arvesse otsuste langetamisel oma elus?

Jumal on lubanud meid juhtida:

Ps 32:8 Sina ütled: «Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõuoma silmaga sind juhtides.»

 Jo 10: 3-4 Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.

Kas me oleme kogenud oma elus olukordi, mida võiksime nimetada Jumala juhtimiseks?  Loe edasi...

   Loeng nr.8 - Kes on Püha Vaim?

Kolmainsusest rääkides oleme jõudnud kohta, mis kristlikku jumalakäsitlust teistest religioonidest oluliselt eraldab.

Kolmainsuse teema pole mingi vabatahtlik lisandus usuteadlaste salongivestuste sisustamiseks. See mõjutab otseselt meie arusaamist Jumalast: kes Ta on, kuidas Ta toimib ja kuidas Tema poole pöörduda. Kristliku õpetuse seisukohad Kristusest, lunastusest, Pühast Vaimust ning Tema tööst seisavad kolmainsuse õpetusel, isegi kui me seda ei tea.

Lühidalt võime õpetuse kolmainsusest kokku võtta nii: Jumal eksisteerib igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim; iga isik on täiesti Jumal ning on olemas vaid üks Jumal. Ehk teisitiöeldult: Jumal on üks, aga eksisteerib kolmes isikus. Loe edasi...

   Loeng nr.9 - Mida teeb Püha Vaim?

Jeesus ütles: «Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.» Nikodeemus vastas: «Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana?Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?» Jeesus vastas: «Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen, te peate sündima ülalt.» (Jh 3:5-7)

Uuesti sünd (ülevalt sündimine) tähendab Piibli mõttes «sündimine Vaimust» ehk siis vaimulik uuestisünd. Laps sünnib, kui mees ja naine on seksuaalses vahekorras. Vaimulikus maailmas on selle vasteks, kui Jumala Püha Vaim ning inimese vaim kokku saavad. Selle tulemuseks on vaimulik uuestisünd. Loe edasi...

   Loeng nr.10 - Kuidas täituda Püha Vaimuga?

On räägitud sellest, et iga kristlase sees elab Püha Vaim. Kuid näib, et mitte alati ei saa me öelda, et Püha Vaim kristlast täidab. Ideaaljuhul võiks olla nii, et iga kristlane, kes saab päästetud, saab kohe Püha Vaimu täis.

Uue Testamendis on selliseid juhtumeid, kuid on ka teistsuguseid.Kui ma räägin «täis Püha Vaimu», siis ma mõtlen seda, et Püha Vaim (oleme rääkinud, et ta on Jumala kolmainsuse isik) omab üha suuremat meelevalda meie sees.

See ei tähenda, et ta teeb meid robotiks, vaid Püha Vaim toimib võimsalt kooskõlas inimese vaimuga. Loe edasi...

   Loeng nr.11 - Miks ja kuidas sellest teistele rääkida?

Miks peaksime üldse oma usust teistele rääkima? Kas minu usk pole mitte sügavalt minu isiklik asi, millega teistel pole mingit pistmist? Võib-olla ongi kõige parem usklik see, kes mitte ei räägi, vaid lihtsalt elab «uskliku viisil»? Miks rääkida? Me leiame päris mitmeid häid põhjusi, miks me peaksime rääkima teistele oma usust, kui oleme kristlasteks saanud. Kõige lühem põhjus on see, et kui sina oled usklikuks saanud, siis keegi ju pidi sellest sulle rääkima.

Keegi kutsus sind kuhugi, võib-olla vaimulikule koosolekule. Keegi rääkis sulle oma kogemusest või sellest, mis temaga on juhtunud.Aga meil on veel põhjusi, miks oma usust teistele rääkida. Loe edasi...

   Loeng nr.12 - Kuidas vastu panna kurjale?

Headuse ja Jumala vahel on tihe seos, seos on ka kurjuse ja kuradi vahel. Headuse mõjuvõimsuse taga seisab Headus ise. Meie kurjade soovide ja maailma kiusatuste taga seisab, kas siis otseselt või kaudselt, isikuline kurjus - kurat. Maailmas on palju kurjust ja mõned arvavad, et lihtsam on uskuda kuradisse kui Jumalasse. Teiselt poolt peavad paljud inimesed kuradisse uskumist palju võimatumaks kui Jumalasse uskumist. See võib tuleneda asjaolust, et meeldivaid asju on kergem uskuda. Osalt võib see olla tingitud valedest ettekujutustest kuradi kohta. Loe edasi...

   Loeng nr.13 - Kas Jumal tervendab ka tänapäeval?

Parim viis saada teada, kuidas ja mis tingimustel Jumal tervendab, on vaadata Piiblit. Vanas Testamendis leiame me Jumala tõotusi, et Jumal tervendab oma rahvast ja see tervendamine oli seotud Jumala rahva sõnakuulelikkusega (2Ms 23:25-26; 5Ms 28; Ps 41).

Aga see pole kõik: Jumal on öelnud midagi väga märkimisväärset oma olemuse ja iseloomu kohta: «Mina olen Issand, sinu ravija!» (2Ms 15:26). Selle kinnituseks on Piiblis palju näiteid imepärastest tervenemistest Jumala väe läbi (1Kn 13:6; 2Kn 4:8-37; Js 38). Loe edasi...

   Loeng nr.14 - Miks kogudus?

Kui me kuuleme sõna “kirik”, siis mis sellega seoses kõigepealt meenub? Mõned seostavad sõna "kirik" vaimulikkonnaga. Kui keegi end vaimuliku ametile pühendub, siis öeldakse, et ta "läks kirikusse" Teised seostavad sõna "kirik" mingi eri konfessiooniga või uskkonnaga. Näiteks anglikaani kirikuga, rooma-katoliku kirikuga, baptistide või metodistidega. On ka neid, kes seostavad sõna "kirik" üksnes sakraalhoonega.Täiesti võimalik, et sinu pilt on pisut erinev. Sa võid proovida, millise pildi sa oma mõtetesse saad, kui võtad käsile sõna «kogudus».

Peaaegu igaühel on mingid oma mälestused kunagisest kirikuskäimisest või mõnest jumalateenistusest. Paljud kujundavad oma arvamuse ja hoiaku koguduse suhtes oma muljetest. Loe edasi...

   Loeng nr.15 - Mida oma ülejäänud eluga peale hakata?

Meil on ainult üks elu. Võib-olla me sooviksime mitut, ent seda me ei saa. Üks kirjanik ohkas kord: «Kui meil oleks kasvõi ainult kaks elu - esimene, kus teha vigu ja teine, kus neist kasu saada...» Meile ei anta võimalust proovi teha, oleme kohe laval.Isegi kui me oleme oma elus tõsiseid vigu teinud, on Jumala abiga võimalik järelejäänud elu paremini korraldada. Piiblis antakse nõu, kuidas seda teha:“Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks;  see olgu teie mõistlik jumalateenistus.Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea, meelepärane ja täiuslik.” (Rm 12: 1 - 2) Loe edasi...