Inimväärikus — mõttekas või mõttetu?

 

Tuleval aastal võib Eesti jaoks avaneda võimalus saada ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks. Oma kandidatuuri esitamisel kinnitame valmisolekut tõhustada riikideülese inimväärikuse kaitset, eriti tähelepanu pöörates naistele ja lastele. Samaaegselt aga seisame küsimuse ees, kuidas üleüldse inimväärikust mõtestada?  Loe edasi...

 

Kaotatud ja jälleleitud sõna

 

Ja ülempreester Hilkija ütles kirjutaja Saafanile: «Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.» Ja Hilkija andis raamatu Saafanile ning tema luges seda.

Siis tuli kirjutaja Saafan kuninga juurde ja tõi kuningale sõna ning ütles: «Su sulased on raha, mis kojas leidus, toonud ja andnud tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda.»

Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: «Preester Hilkija andis mulle raamatu.» Ja Saafan luges sellest kuningale ette.

Aga kui kuningas kuulis Seaduse raamatu sõna, siis ta käristas oma riided lõhki.

Ja kuningas andis käsu preester Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Akborile, Miikaja pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:

«Minge küsitlege Issandat minu ning rahva ja kogu Juuda nimel selle leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis on süttinud põlema meie vastu, sellepärast et meie vanemad ei ole võtnud kuulda selle raamatu sõnu, et teha kõige selle järgi, mis meie jaoks on kirjutatud!» Loe edasi...

 

Evangeeliumi sõnum olgu ikka elav...

 

Sunniviisilise ümberasustamise (juutide eksiil aastail 587-537 eKr) ajal tegutses tundmatu prohvet, kelle kõned on kogutud Jesaja raamatu 40-55 peatükki. Prohvetit on hakatud nimetama Deuterojesajaks ehk teiseks Jesajaks. Nime poolest tundmatu Deuterojesaja on Vana Testamendi usundiloolise arengu tipp. Jumal ei ole enam ainult valitud rahva, Iisraeli Jumal, vaid Issand, kes näitab oma väge ka teistele rahvastele. Loe edasi...

 

Tõeline valgus on tulemas maailma...

 

Malaki 3:1–4

Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed. Ja äkitselt tuleb oma templi juurde Issand, keda te otsite, ja lepingu ingel, keda te igatsete. Vaata, ta tuleb, ütleb vägede Issand. Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni. Siis meeldib Issandale  Juuda ja Jeruusalemma ohvriand nagu muistseil päevil ja ammuseil aastail.

 

Veebruari teist päeva on kirikukalendris meeles peetud kui Issanda templissetoomise päeva ja neitsi Maarja puhastamise püha. Vanast Roomast pärinev traditsioon seostab päeva küünlatulega, mis sümboliseerib kristluse valgust. Kirikutes õnnistati sel päeval kogu järgneva aasta kirikuküünlad. Ka meie rahvakalendris on see päev tuntud küünlapäevana, millele järgnes terve küünlakuu. Küünlaleek annab valgust, küünaldes on midagi südantsoojendavat ja head. Valgust – puhast, selget valgust olid igatsemas ka Malaki kaasaegsed. Rahvas oli naasnud vangipõlvest oma igatsetud maale. Tempelgi oli üles ehitatud, ent kuhu olid jäänud Haggai ja Sakarja suu kaudu tõotatud jõukus ja rahvusvaheline tunnustus? Tegelikkuses koges Iisrael jätkuvalt ühiskondlikku ja poliitilist surutist ning majanduslikku kitsikust.  Loe edasi...

 

Elu võit

 

Peaksime täna küsima: „ Mida tähendab meile olla - elus VÕITJA?” Luuka evangeeliumis järgneb viie tuhande toitmise sündmus jüngrite tagasituleku loole misjonireisilt. Matteuse ja Markuse evangeeliumi järgi eelneb sellele sündmusele Ristija Johannese surmateate sõnum. Markus teeb eelnevalt juttu jüngrite läkitamisest kuulutustööle  ja jüngrite vaimustusest toimunu üle. Kui seda sündmuste jada järjestada ja arvestada jüngrite üldist vaimustust kogetust, Jumala väe toimimisest nende tegevuse läbi, siis jääb lugejale mõneti mõistmatuks jüngrite kimbatus, pärast  Jeesuse soovi, et jüngrid ise peaksid rahvast toitma. Loe edasi...

 

Rahust, tulest ja mõõgast...

 

Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud! Aga mul on ees ristimine, millega mind ristitakse, ja kuidas mul on kitsas käes, kuni see on viidud lõpule!  Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.  Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu, isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.»  Lk 12:49-53 

 

Tahan selle mõttevahetusega teie tähelepanu juhtida usklike vastutusele ühiskonnas ja mõtetele, millega saame meie isiklikult ühiskonda paremini teenida ja millistes küsimustes oleme olnud piduriks ühiskonna positiivse arengusuuna kujunemisel. Loe edasi...

 

Valikud ja vastutus

 

"…nüüd on aga saanud avalikuks meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse…"

2Tm 1:10

 

Elu seab meid alatasa valikute ette. Sageli ei tahaks aga üldse valida. See võib olla tingitud soovimatusest silma paista või teistest kuidagi erineda, kartusest valikuga kaasnevate probleemide eest vastutada jne. Vähemalt esialgu lubab valiku tegemata jätmine harjumuspärast eksistentsi rahulikult jätkata ning võimalikest teravustest hoiduda. Siiski on paljud teoloogid ja filosoofid kõnelenud valikute tegemise vajadusest. Loe edasi...

 

Tähendamissõna alandlikust teenimisest

 

Küllap oleme tuttavad Martin Lutheri ja evangeelse kiriku seisukohaga, et kristlase jaoks on ka igapäevane töö Jumala teenimine. Sellega ei taheta vastandada koguduse jumalateenistust ja töötegemist. Ka väga korralikult tehtud töö ei asenda kristlasele otsest jumalateenistust, palvetamist ja pühast õhtusöömaajast osasaamist. Siin on rõhutatud hoopis seda, et Jumala tahtmist tuleb ja saab täita ka argipäevas. Paulus ütleb: «Mida te iial teete, seda tehke südamest, nõnda kui Issandale, ja mitte kui inimestele.» Loe edasi...

 

Väsimuse võitmine?

 

Väsimus võib meid tabada kergesti, ka usuline väsimus. Vahel tuletavad jumalateenistuse algust meelde koduaknasse kostvad kirikukellad, töötamine usu alal võib tunduda perspektiivitu, usukombed kasutud jne. Tavaliselt on selline väsimus ajutine ja järgnevate päevade jooksul hõlpsasti ületatav. Hullem on pikaajaline tüdimus, mis võib tabada usuõpetuse õpetajat, kes end pidevalt tõestama peab, pastorit järjekindlalt tühjade kirikupinkide ees, inimest, kes endale kirikus kuidagi kohta ei leia, aga ka järjekordset koosolekut juhatavat juhtivtöötajat. Budistlik põhimõte «elu on kannatus» muutub sellistel hetkedel reaalsemaks kui kunagi varem. Eriti veel, kui Schopenhauerit kõrvale lugeda. Loe edasi...

 

Päikesele vastu

 

Üsnagi raske on päikeselisel päeval mõtiskleda kannatuse üle. Eriti meie kliimas, kus kevaditi on päikeselise ilma nautimise võimalused suhteliselt piiratud ning terve sellise päeva saadab meid pidevalt kuskil kuklas pesitsev hirm, et homme läheb jälle külmaks, päikest pole, sajab lund ja lörtsi. See teadmine paraku takistab meil ammutamast kõike sellest soojusest ja valgusest, mis on just nüüd ja praegu. Loe edasi...

 

Imeline tormlev maailm

 

Jeesus Kristus ütleb: «Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.»

 

Mis on see maailm? Milline on see maailm? Kindlasti on nendele küsimustele kogu aeg, iga päev võimalik erinevalt vastata, aga kui prooviks näiteks nii: igapäevane elu muutub iga hetkega üha täiustatumaks, kiiremaks. Iga minut oleks justkui kaotanud poole oma varasemast pikkusest. Seda maailma, tema tormlemisest tulenevaid otseseid hoope meie hingeelule saab vaadata mitme nurga alt. Ja loomulikult tundub eri hetkedel üks nurk olevat teravnurk, teine nüri-, ja kolmas täisnurk. Loe edasi...

 

Jõule peeti ka kristluse-eelsel ajal

 

Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni.

Algkristlus tähistas pühapäeviti Kristuse ülestõusmist ja reedeti peeti Kristuse surma meenutades paastu, aga ei tähistatud Kristuse sünnipäeva.

Kirikuisa Origenes ütles kolmandal sajandil, et ükski vaga mees ei tähista oma sünnipäeva, sünnipäeva on pidanud ainult jumalakartmatu vaarao ja kuningas Heroodes. 3. sajandil pilkasid kristlased paganaid, et need «tähistavad jumalate sünnipäevi justnagu jumalad sünniksid».

Loe edasi...

 

Jeesusele ei ole kohta...

 

“…ja asetas ta sõime, sest neil polnud muud aset majas” Lk 2:7b

“Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: “Anna mulle juua!”, siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett!” Jh 4:10

 

Jõuluevangeeliumi nappide sõnadega üteldakse ootamatult palju.

Olles astunud üle jõuluõhtu läve, oleksime nagu avanud tuttava lapsepõlvekodu ukse. Sealt paistab meile taas kodu soojust, valgust ja rõõmu. Paljudel meist on meeldivaid mälestusi lapseea jõuludest. Need mälestused on ühenduses Temaga, kes sündis jõuluööl Petlemmas. Seepärast peaksime ka täna ja igal jõuluõhtul üksteisele meelde tuletama seda otsust, mis võeti vastu Petlemma karjaste jõuluöisel koosolekul: “Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”  Loe edasi...

 

Internet kui neurovõrk

 

Kas võib juhtuda, et elektrooniliste sidevahenditega varustatud ühiskond tervikuna omandab kollektiivse teadvuse, alateadvuse ja minatunnetuse?

Kui üksikutel rakkudel on kalduvus moodustada hulkrakseid organisme, on tõenäoline, et organismidel võib olla kalduvus moodustada superorganisme.

Sotsiaalse superorganismi idee pole uus. Juba Vana-Kreeka mõtlejad märkasid ühiskonnas esinevate funktsionaalsete struktuuride sarnasust inim- või loomorganismi elunditega. Nii võib näiteks tootmisstruktuure võrrelda seedekulglaga, transpordivõrke aga vereringega, mis vastutab eluks vajalike ainete õigesse kohta toimetamise eest. Samuti eksisteerivad ühiskonnas, nagu loomadeski, kaitsefunktsioone täitvad struktuurid — politsei kaitseb organismi immuunsüsteemi sarnaselt sisemiste hädade eest ning sõjaväge võib võrrelda loomariigis väga mitmekesiselt esindatud väliste enesekaitsevahenditega. Loe edasi...

 

Jumala altaril

Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.

Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: «Isa!» Ja tema vastas: «Siin ma olen, mu poeg!» Siis ta ütles: «Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?»

Ja Aabraham vastas: «Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!» Nõnda läksid mõlemad üheskoos.

Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.

Tõsine ja liigutav pilt. See juhtus Moria mäel. Kaugel eemal inimeste mürast-kärast.

Lihtne altar. Kiiruga ehitatud. Ohverdamine algas. Usuisa Aabraham on selle teostaja.  

Meie tähelepanu on pööratud sellele, mis on altaril.  Loe edasi...

 

La Popolana - Santa Caterina da Siena

Caterina Benincasa sündis 1347. aastal jõuka kodanlasest värvali paljulapselises perekonnas - ta oli 25-est lapsest noorim. Juba lapsena erines ta teistest omavanustest tõsiduse, arukuse ja religioossuse poolest. Kord jooksid lapsed Katarina eesvõtmisel tänaval kui neid kõnetas dominiiklasest munk. “Tulge ja rääkige, mis pidu te peate!”- “Me pühitseme Püha Neitsi aedamineku päeva,” vastas Katarina. “Sel päeval läks Püha Neitsi esimest korda kevadel oma aeda ja nägi, et kõik õied on puhkenud. Ja see tegi ta väga rõõmsaks, sest ta nägi nüüd, et Jumal oli inimeste vastu hea.” - “Püha Neitsi aedaminek... Vaata, mis lapsele võib pähe tulla! See pidigi sündima siis, kui Püha Neitsi oli alles laps, sest ainult laps võib tulla mõttele, et niisugune igapäevane asi nagu õite puhkemine on Jumala headuse tunnistuseks...” Loe edasi...

 

Kuidas käituda rahaga

Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda. Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.  Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
Mt 6: 19-24

 

See on osa Jeesuse õpetusest Mäejutluses.
Kui me mõistame, mida Jeesus silmas pidas, siis see muudab meie elu.
Jeesus räägib, et see, kuidas me suhtume rahasse paneb meie elus paika kolm väga olulist valdkonda:  Loe edasi...

 

Peatuda hingekosutuseks

Üks vana kell, mille sekundiseier vääramatu järjekindlusega samm-sammult edasi tiksub, on kui võrdpilt inimese eluteest.

Kogu tema tee on mõõdetud, sammude pikkus ruumis määratud ja ajas täpselt paika pandud. Sel vanal kellal liigub sekundiseier mitte ühtlaselt, vaid justkui hüpates, peatudes viivuks iga sekundikriipsu koha peal, et siis hooga edasi söösta ja taas järgmisel kriipsul seiskuda. Need sekundi murdosa kestvad peatused oleksid otsekui väikesed puhkepausid, pühapäevad, viiv, mil seisatada selleks, et mõelda, jääda vaikseks, süüvida iseendasse, süüvida Looja tahtesse, vaadata kord tagasi ja edasi, kuulatada, kas kellelgi on meile midagi öelda, kas meil on kellelegi midagi öelda. Ning siis tormata edasi arginädalasse. Loe edasi...

 

Hingamispäev

Hingamispäev pühitseti loomisel.

See päev anti inimesele siis, kui «hommikutähed üheskoos hõiskasid ja Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.» Maal valitses rahu, sest maa oli kooskõlas taevaga. «Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea» ning Ta puhkas, tundes rõõmu lõpetatud tööst (Iob.38,7; 1.Ms.1,31).

Jumal «õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda,» s.t. eraldas pühaks otstarbeks. See tähistas loomistöö mälestust ning rääkis Jumala väest ja armastusest. Pühakiri ütleb: «Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele!» «Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse... Tema tegudes maailma loomisest alates» (1.Ms.2,3; Ps.111,4; Rom.1,20). Loe edasi...

 

Hirm

Usk avab Jumalale ukse tegutseda meie kasuks...samal ajal, kui hirm avab saatanale ukse töötada meie vastu! hirm on negatiivne usk! Iiob ütleb väga selgelt, et: "Kõik see, mida ta kartis, saigi sündima!". Ja järgmises salmis ta ütleb: "Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus!"

Loe edasi...

 

Külvamine ja lõikus

Jumal on kõik targasti seadnud, et võime külvata ja võime lõigata ning see, mida me oleme külvanud, mitmekordistub.

Isegi mitmekümnekordistub.

Aga veelgi enam, Piiblis räägitakse külvist ja lõikusest isegi laiemas mõttes, mitte ainult põllumajanduslikus. Paulus räägib 2Kr 9 korintlastele annetamise põhimõtetest. Ta võrdleb annetamist põllumajandusliku külvamisega, sest igaüks teab, kuidas on lugu sellega - kui külvad vähe, on saaki ka vähe ning vastupidi. Loe edasi...

 

 

Pauluse kiri roomlastele

Apostel Paulus on kahtlemata kristliku kiriku üks väljapaistvamaid tegelasi. Kuigi ta oli juudi soost,

võlgnevad paganad (mittejuudid) evangeeliumist osasaamise (niipalju, kui see inimese tahtest üldse sõltus) just temale. Paulus oli nn teise põlvkonna kristlane, ta oli saanud ise evangeeliumi ilmutuse ja teiste tunnistuse kaudu, erinevalt teistest apostlitest, kes olid ise oma silmaga Jeesust näinud. On tõenäoline, et Paulus ei näinud oma silmaga Jeesust kordagi, sest vastasel juhul oleks ta seda oma kirjades ehk märkinud. Kõik Pauluse elu uurijad on jõudnud järeldusele, et Paulus oli erakordne inimene. See sisaldab endas erakordseid võimeid, erakordset ettevalmistust millele lisandus erakordne pühendumus Jumalale. Mitte alati ei satu need asjad kokku, kuigi võime elus leida neid asju ühekaupa võetuna. Jumal oli hoolitsenud selle eest, et Tema valitud tööriist oleks tõesti asjakohane. Loe edasi...

 

Jussi kodutee

Jussi sünd oli eriline. See sai teoks 1984. aastal arstide streigi kiuste. Hoolimata sellest, et nädalalõpp oli sünnitusmajas kiire, tuli Jussi maailma laupäeval. Laps oli sündides üleni sinine ja elutu ning teda tuli elustada. Mõne hetke möödudes tundis ta ennast siiski juba hästi. Ta ristiti kodus ja talle pandi nimeks Jussi Heikki. Ristimise ajal puhkes poiss suure häälega naerma ja õpetaja olevat mõtelnud, kelleks see poiss küll saada võiks. Jussi perekonda kuulusid isa Kalevi, ema Ulla, vanem vend Petri, vanem õde Minna ja noorem õde Mia.

Samal aastal kolis perekond Kuopio lähedalt Keloniemilt Riistavesile. Neljandaks sünnipäevaks sai Jussi Riistavesi kogudusest kaardi, millel oli kujutatud kahte väikest last varjav ingel. Jussile meeldis see pilt väga. Ta imestas, kuidas suudab ingel lapsi kaitsta nii ohtlikus kohas. Ema üritas poisile asja selgitada, kuigi ei mõistnud seda toona õieti isegi. Augustis 1988 oskas ema inglitest juba rohkem jutustada, sest oli ise õppinud tundma Jeesust. Loe edasi...

 

Nelipüha

Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate, tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud. Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.  Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi. Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!»  Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: «Mida me peame tegema, mehed-vennad?»  Aga Peetrus ütles neile: «Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.  Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.» Loe edasi...

 

Vello Salo 60.aastat eetris

25. detsembri 2008.a, 1. jõulupüha õhtul sai täis 60 aastat paater Vello Salo eetrisse ilmumisest Vatikani Raadio esimeses eestikeelses saates.

Vello Salo (1925) kandis aastani 1945 nime Endel Vaher. Põltsamaa kandist koolijuhataja perest pärit noormees läks oma 19. eluaastal Soome, osales II maailmasõjas Soome eesti rügemendis, mille koosseisus naasis augustis 1944 Eestisse ja võitles admiral Johan Pitka üksuses. Sakslased vangistasid ta koos paarikümne Pitka-poisiga, kes olid taanduvatelt sakslastelt relvi ära korjanud. Eestist veeti ta laevaga Liepājasse, sealt viis tee õppelaagrisse, kus Salo läbis pioneerikursused ja sattus Sileesias sõdimise järel mais 1945 nn Čehhi põrgusse. Seal andis ta end itaallasena üles ja jõudis nii Rooma püha Birgitta kloostrisse.

Kui Vatikani Raadio pärast II maailmasõda esimesena Läänest Eestisse regulaarsaateid hakkas andma, võttis üliõpilane Vello Salo Vatikani ettepanekul eesti sektsiooni raadiotöö enda peale. Hiljutine nimevahetus vähendas ohtu sugulastele stalinistlikul kodumaal. Salo tegi Vatikani Raadios pooltuhat saadet, mõned neist isegi siis, kui ta ise elas ja töötas juba väljaspool Itaaliat.
 

Raadiotöö tõi teda ka Piibli tõlkimise juurde. Kui ta Vatikanis eestikeelseid saateid tegema asus, oli pühakirja lugemiseks tarvis selleks tõlkeid teha ja tuli õppida ka vanu keeli. Nii liitus Salo ka selleteemaliste aruteludega kohe, kui Rootsis tuli välja uus Piibli eestindus.

 

Peale Vatikani Raadio on temalt kaastööd saanud ka Ameerika Hääl ja Vabadusraadio/Raadio Vaba Euroopa. Salo on ka viljakas kirjastaja ja ringkirja Maarjamaa väljaandja; aastast 2002 jätkas aga taas Maarjamaa üllitamist Tallinnas.  Salo asus 1990. aastate keskel Eesisse. Rooma paavst määras tänavu Salole tiitli apostellik protonotaar, mis on mittepiiskopist vaimuliku kõrgeim võimalik aunimetus.

Tekst: SI uudised

 Pilt: Priit Kohala

 

Tänulik Rutt

Ja neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut, juhtus, et nälg oli maal. Siis läks üks mees Petlemmast Juudamaalt, et võõrana elada Moabi väljadel, tema ja ta naine ja kaks poega. Selle mehe nimi oli Elimelek, ta naise nimi Noomi ja ta kahe poja nimed Mahlon ja Kiljon; nad olid efratlased Petlemmast Juudamaalt, ja nad tulid Moabi väljadele ning jäid sinna. Aga Elimelek, Noomi mees, suri, ja Noomi jäi järele oma kahe pojaga. Ja need võtsid endile moabi naised: ühe nimi oli Orpa ja teise nimi Rutt; ja nad elasid seal ligi kümme aastat. Loe edasi...

 

 

Risti vari

Kristuse maapealne töö lähenes kiiresti lõpule. Ta nägi selgesti risti. Enne, kui Ta sai inimeseks, teadis Ta kogu teed, millel Tal tuli käia, et päästa kadunut. Iga valu, mis läbistas Ta südant, iga solvang, iga tuleproov oli Ta silme ees siis, kui Ta võttis seljast kuningliku rüü ja peast krooni, ning astus alla troonilt, et katta oma jumalikkus inimlikkusega. Kogu tee sõimest Kolgatani oli Tal teada. Ta teadis ahastusehetki. Ja ometi ütles Ta: «Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud! Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma heameelega ja Sinu käsuõpetus on mu sisemuses!» (Ps.40.8.9). Loe edasi...

 

           

Halastaja samaarlane

Jutustuses halastajast samaarlasest selgitas Kristus tõelise usu olemust. Ta näitas, et see ei seisne süsteemis, usutunnistuses ega traditsioonides, vaid armastusetegudes, teiste heaks elamises ja südameheaduses.

Kui Kristus õpetas rahvast, küsis üks käsutundja kiuslikult: «Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?» Hinge kinni pidades ootas suur kuulajaskond vastust. Preestrid ja rabid olid mõelnud Kristuse selle küsimusega ummikusse ajada, kuid Kristus ei laskunud vaidlusse. Ta küsis omakorda: «Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?» Juudid süüdistasid Jeesust Siinail antud käsu hooletusse jätmises, kuid Tema seostas lunastuse Jumala käskude pidamisega.

Loe edasi...

 

Kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha

Kõigist Idamaal tuntud haigustest oli pidalitõbi kõige hirmsam. Selle ravimatus, nakkus ja kohutavus ehmatas ka kõige julgemat inimest. Juudid pidasid pidalitõbe karistuseks patu eest ja seepärast kutsuti seda haigust ka «vitsaks,» «Jumala sõrmeks.»  

Kuna pidalitõbi oli süvenev, ravimatu ja surmav, peeti seda patu sümboliks. Kombekäsu kohaselt kuulutati pidalitõbine roojaseks. Ta isoleeriti inimestest nagu oleks ta juba surnud.  

Kõike, mida ta puudutas, peeti roojaseks — isegi õhku, mida ta hingas. Inimene, keda kahtlustati pidalitõves, pidi end näitama preestritele, kes pidid pärast põhjalikku uurimist langetama otsuse. Kui diagnoositi pidalitõbi, eraldati haige perekonnast, lahutati Iisraeli ühiskonnast ja lubati seltsida ainult nendega, kellel oli sama haigus.  Loe edasi...

 

Challenge

"Challenge" (tõlkes "Väljakutse"), on laager liikumispuuetega inimestele, mis toimus 29.juunist kuni 5.juulini Talsi Kristlikus koolis, on läbi. Sel aastal oli meil 13 osalejat ning 16 personali ja/või isiklikku abistajat üle kogu Läti ning mõnedel inimestel võttis Talsisse kohale jõudmine aega kaks päeva. Loe edasi...

 

Ava oma süda, inimene

Vaimsetest asjadest, asjadest, mida ei ole võimalik silmaga näha ja käega katsuda, kuid on võimalik kogeda, saab rääkida üksnes piltide ja sümbolite kaudu. Seepärast kasutab Piibelgi rohkesti sümboli- ja pildikeelt. Üheks oluliseks sümboliks Piiblis on vesi, millel on aga mitu vastandlikku tähendust.

Vana Testamendi loomisloos (1Ms 1:2) sümboliseerib vesi maailma kaootilist algolukorda. Ja kuigi Jumal lahutas vee ja kuiva maa (1Ms 1:9-10), sulges mere ustega ja ütles: «Siiani sa võid tulla, mitte edasi» (Ii 38:8. 11), oli just vesi see, mis hävitas hiljem elusolendid maa pealt (1Ms 6:5 jj).  Loe edasi...

 

 

Kodusel Eestimaal olid juba ammu armsasti külmad ja kõledad ilmad, sellepärast eksis mõte ikka aegajalt Türgi soojadele mererandadele ja põudadest puretud mäenõlvadele. Meenuvad kohevad viinamarjakobarad, mis kasvamas otse sinu käeulatuses, mahlased õunad, virsikupuud. Kõik see on seal kaugel maal olemas, kuid ometi tuleb rändur tagasi oma armsale Eestimaale, tõmbab krae kõrvuni ja sõrmed käisesse, pühib tilkuvat nina ja õhkab rahulolevalt. Miks küll?

Aga sellepärast, et tal on mõnusaid mälestusi, mida meenutada ja omal nahal tunnetatud tarkus, et koduseid asju oskad hinnata siis, kui sa neist natukeseks eemale jääd. Loe edasi...

 

 

Esimese eestikeelse piibli tõlkemustandid annavad aimu kirjakeele kujunemisest.

Keeleteadlane Kristiina Ross leidis Eesti Ajalooarhiivist kaks enam-vähem täielikku Vana Testamendi tõlkekäsikirja ehk mustandit, mille põhjal valmis 1739. aastal esimene eestikeelne piibel. Seni pidid eesti piibliuurijad leppima lõpetatud tõlget sisaldavate materjalidega.

Rossi leid on erakordselt oluline, kui meenutada, et just põhjaeestikeelne esimene piibel kui peamine tolleaegne maakeelne lektüür kujundas eesti kirjakeele. Tänu ohtralt mahakriipsutusi ja parandusi täis tõlkekäsikirjadele on keeleteadlastel võimalik jälgida, kuidas suur hulk veel tänapäevalgi kasutusel olevaid väljendeid omaaegsete tõlkijate pingsa töö tulemusena eesti keeles vormusid. Loe edasi...

 

Vaimuaabitsast

Välisest vaimulikust vägitööst ja sellest, milline eluviis on kõrgeim ja esimene, võtke, mu armsad, teadmiseks järgmist: kõik voorused on omavahel seotud nagu vaimuliku ahela lülid, üks sõltub teisest: palve armastusest, armastus rõõmust, rõõm tasasusest, tasasus alandlikkusest, alandlikkus teenimisest, teenimine lootusest, lootus usust, usk kuuletumisest, kuuletumine lihtsusest. Nõndasamuti sõltuvad aga ka halvad teod üksteisest: vihkamine ärritumisest, ärritumine uhkusest, uhkus auahnusest, auahnus uskmatusest, uskmatus südamekalkusest, südamekalkus hoolimatusest, hoolimatus laiskusest, laiskus masendusest, masendus kannatamatusest, kannatamatus himukusest; muud pahed on samuti omavahel seotud, nagu heal poolel on omavahel seotud ja sõltuvad üksteisest voorused. Loe edasi...

 

 

Pühade inimeste sõprusest loomade ja lindudega

Maailma loomisloos lõi Jumal elavad olendid nii vees kui maa peal ja Jumal nägi, et see oli hea. Ta õnnistas neid, et nad oleksid viljakad ja neid saaks palju. "Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!"" (1Ms 1:26).

Mitte ainult valitsema, vaid ka sõbraks pidama peavad inimesed Looja loodud olendeid. Loomad ilmutavad sageli suuremat südamepuhtust ja truudust kui patune inimene. Võib öelda, et meil on palju õppida nii loomadelt kui lindudelt, kes alluvad Jumala tahtele ega tõsta kunagi mässu oma Looja vastu. Loe edasi...

 

 

Rahu ja üksmeel

Meie eesmärk peab olema tõeline sisemine rahu, sest see oli Jumala algne plaan oma lastele.

Vaadake teda, meie Isa ja Loojat, ja imetlege temas peituvat hindamatut ja kirjeldamatut tõelist rahu. Usu silmad näevad tema ääretut kannatlikkust ja rahu ning seda, et terves hiiglaslikus loomissümfoonias pole ainsatki vale nooti. Loe edasi...

 

Pärliotsija

Jälle on taevariik kaupmehe sarnane, kes häid pärleid otsis. Kui tema ühe kalli pärli leidis, läks ta ja müüs kõik ära, mis temal oli, ja ostis ta enesele. /Matt 13, 45-46/

Kui ise ka saaks olla niisugune järjekindel otsija ja kui oleks teada niisugune kallihinnaline pärl, mille eest võiks kõik maha müüa, oleks vist leitud suurim õnn elus. Loe edasi...

 

Tõotus ei jää saabumata

Enamusele meist on omast käest teada, kui raske on loobuda tuttavast ja turvalisest keskkonnast. Meid seovad asjad ja inimesed ning mida kauem oleme nendega seotud, seda raskem on meil väljakujunenud harjumusi muuta.  Ühe Saaremaa küla vana majaperenaine oli veel lõppenud sajandi seitsmekümnendate aastate keskpaigas kinnitanud, et ei soovi oma majapidamisse elektrivalgust, kuna näeb õlilambi valgel väga hästi keldrist kartuleid tuua. Kui paneme ennast tema olukorda, kus ta terve elu on elektrita hakkama saanud, ei ole selles midagi imelikku. Meie lähtepunkt on tema omast lihtsalt erinev. Loe edasi...

 

Pärida igavene elu

Tähendamissõna halastajast samaarlasest peetakse ligimesearmastuse ja kristliku teenimise keskseimaks näiteks. Kui seadusetundja tõusis püsti Jeesust küsitlema: «Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?» rääkis Jeesus loo halastajast samaarlasest. Jeesuse jutustus ei ole meile andnud mitte üksnes ühe maailmakirjanduse pärli, vaid on kujundanud meie arusaamist suhtumises ligimese mõistesse. Loe edasi...

 

Ootamatu õigus

Inimese elukäik, inimsuhted, töö ja tasu on peamised teemad, mille juures inimene Jumala õiguse järele küsib ning õiguse ja õigluse üle ise paremini otsustada tahab. Kreeka keeles on õiguse ja õigluse jaoks üks sõna, Piibli tõlkijad aga näevad eestikeelse vaste leidmisel ränka vaeva.

Kui algtekst tahab mõista anda, et kõigiti õige on paratamatult ka õiglane, siis eesti keeles seostame õiguse enamasti juriidilise korrektsusega. On aga nii, et juriidiline korrektsus võib, aga ei pea «õiglustundega» kokku langema. Sest me arvame aina, et kuna meil on «õiglustunne», siis peab õigus meie tundmisega või hoopis tunnetega põhjendatud saama. Loe edasi...

 

Mure varjutab elurõõmu.

Kindlasti on tõsisem mure põhjustaja inimese elus hirm. Hirm aina uutes variatsioonides kammitseb meid sünnist surmani. See kuulub möödapääsmatult meie ellu. Kui loodusühiskondade ajaloo hälli juures tundis inimene hirmu ja abitust loodusjõudude ees, siis kaasajal peab inimene hirmu tundma iseenda ees.  Loe edasi...

 

Mõne sõnaga saunast...

Saun on igipõline ja üldlevinud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste juures, samuti on saunad levinud lätlastel. 

Saun on väike köetav puuehitis, mis tuleohu tõttu ehitati teistest taluhoonetest eemale, võimalusel jõe, järve või tiigi lähedusse. 18.sajandi keskpaigas oli Kagu-Eestis peaaegu igal talul oma saun, kus käidi kord nädalas. Saun oli leilivõtmise ja higistamise koht, samuti kasutati sauna arstimiseks. Sauna ja saunaskäimisega seotud kombeid on kõige rohkem just Lõuna-Eestis. Seal oli tavaks ehitada saun eraldi ja see oli enamasti igas talus. Põhja-Eestis ja osaliselt sisemaal oli tavaks vihelda ja leili võtta rehetoas. Loe edasi...

 

Mida kõike on võimalik liivast teha

Oleme harjunud, et rannas on liiv, laste liivakastis on liiv, müüriladumiseks või krohvimiseks kasutatakse segu tegemisel liiva, jne... Ja kes meist ei ole ka lapsepõlves liivast püüdnud midagi meisterdada kas siis liivakasti äärele või  rannal päiksepaistel üritanud liivalossi ehitada. Aga see mida need meistrid on suutnud valmis teha, väärib vaid imestust. Vaata pilte...

 

Kas sõrmust tuleb sõrmes kanda?

Hoopiski mitte. Sõrmuse, ka abielusõrmuse on nii mõnedki rahvad hoopis varbasse torganud. Näiteks Idamaades on naised mõnelpool kandnud abielu tähistavat sõrmust vasaku jala suures varbas. Varbasõrmused on ehtinud mehi Indias, Biharis. India varbasõrmused on tihti kaunistatud kõlisevate kellukestega. Arvatakse, et just Indiast on varbasõrmused levinud Aafrika idarannikule ja sealt omakorda Lääne-Aafrikasse. Aafrika varbasõrmused on tehtud messingist, vasest või rauast ja neid kantakse enamasti samuti suures varbas. Ngata-hõimu mehed seovad aga jahile minnes suure varba ümber pühvli sabajõhvi, et see õnne tooks. Loe edasi...

 

Kes on maailma suurim sisalik?

Komodo varaan (Varanus komodoensis) on 30 varaaniliigist suurim nüüdisaegne sisalikuline.Ta kasvab kuni 3,5 m pikkuseks ja kaalub üle 200 kg. See hiigelvaraan elab Ida-Indoneesias Komodo, Rindja, Padari ja Florese saarel rannikust kuni mägedeni.

Komodo varaan, nagu kõik teisedki sisalikud, on munejad ning nende nahkjad pergamenditaolise kestaga munad kaaluvad umbes 200 g ja on 10 cm pikkused. Veerandsada muna matab emasvaraan hoolikalt pinnasesse. Pojad kooruvad alles 8 kuu möödudes ning on umbes 30 cm pikkused. Erinevalt täiskasvanud loomadest on noored väga arglikud ja ronivad ohu korral vilkalt puude otsa pakku. Loe edasi...

 

 

Valge Roosi Vennaskond

On aeg" ütles Suur Meister.

"Mis?" ei saanud Truu Rüütel aru.

"Aeg on käes" vastas Puhtuse Printsess kõiketeadva pilguga. Truu Rüütel vaatas endiselt arusaamatu pilguga, ent ta ei tahtnud katkestada Suure Meistri sõnatut mõtisklust. "Kõik märgid näitavad, et on aeg". Suure Meistri viimased sõnad kõlasid pigem nagu valjuhäälne mõtisklus, kui teistele suunatud kõne. Meister ise tundus kuidagi eemalolev ja pisut murelik. Samas oliod tema näos endiselt alles need rõõmu ja kindlameelsust sisendavad väikesed kurrud. Loe edasi...

 

Kas ökokristlane ja loodusesõber või Laristaja Poja tarbimishulluse kombed ja lõtvus suhtumistes keskkonda

Laristaja Poja mentaliteet on teada ja tuntud -  pärast meid tulgu või veeuputus. Mida tähendab ökoloogiline eluviis ja mõtlemine ning kas kristlane peaks seda oma elus omama. Kas me peaks praktiseerima loodussäästlikku eluviisi või vähemalt selle saastamere sees püüdlema keskkonnasõbraliku elustiili poole! Armas sõber püüan sulle mõne reaga jagada teemat mida nii kurb kui see ka ei ole, ei räägita eriti kantslites, kuna osade arvates ei ole see oluline (hinge pääste küsimusega võrreldes on see tõesti vähemtähtis teema) või ei juleta seda teha kuna see pahandab ju palju tarbimishulluse poolt aheldatud „loodusepõletajatest“ inimesi koguduses.

Loe edasi...

 

Pimedast nägijaks

Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. See ei ole lihtsalt märkus mingist reisipäevikust. Markus teab täpselt, kuhu see tee viib: "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles." (Mk 10:33-34)Jüngrite kohta öeldakse selgelt, et nad ei mõistnud neid Jeesuse sõnu. Nad olid pimestatud oma unistusest "istuda oma Õpetaja paremal ja pahemal käel". Loe edasi...

 

Väärtused...

Kõik me unistame millestki? Millest? Mida me peame elus kõige tähtsamaks?

Paljud unistavad rikkusest? Mis sa teeksid, kui võidaksid miljonimängu?
...Ostaksin....
...Läheksin reisile...
...Korraldaksin sõpradele peo...
...Õpiksin...
Aga mis siis teha, kui miljon krooni saab otsa? Loe edasi...

 

Häbi ja vägi

Mis on häbi? «Häbi on enesealanduse emotsioon, mida kogeb see, kes teab end käituvat vastupidiselt või allpool standardeid, mida ta heaks kiidab ja mille järgi tema teada ka teised teda hindavad.» (Encyclopaedia of Religion and Ethics)

Küsimus on, mis sunnib inimest niimoodi käituma. Oleme kõik kogenud häbitunnet, kui ütleme või teeme midagi sobimatut. Oleme ehk ka kogenud, kuidas teised meid häbistavad: lapsena nurka panduna, teismeliste julmades mängudes, ajakirjanduse ükskõiksuses või «valge varesena» kollektiivis. Loe edasi...

 

Mõtteid ja arutlusi

Paljud on võtnud arutleda küsimuse üle, kas kristlusel on veel kohta tänapäeva maailmas ja kui on, siis milline see koht oleks. On üldiseks saamas äratundmine, et meie kaasaja näol on tegu vaimse situatsiooniga, mis pole päris võrreldav ühegi meie piiratud ajalooteadvuse ulatuses oleva analoogiaga. Siin võib rääkida teisenemise ajastust. Võtmesõnaks on kujunenud mõiste "postmodernism", mida iseloomustavana on rakendatud olukorra kirjelduse tarbeks. Paraku on mõiste kunstlikkus ja mitmeti tõlgendatavus teinud temast hea aluspinna, millele ehitada väga mitmesuguseid teooriaid, mis kõik on lõppeks ikkagi sõltuvuses oma autorite subjektiivsest maailmavaatest. Loe edasi...