Nädala uudised Iisraelist

15.aprill 2012

Iisraeliraport kajastab uudiseid, mida muud allikad sageli ignoreerivad või moonutavad. Nende sihiks on anda terviklikum pilt Lähis-Idas toimuvatest sündmustest. Seeläbi pakutakse inimestele paremat võimalust mõistlike hinnangute andmiseks.

Eesmärk on tasakaalustada üldist massimeediat. Ilmalik massimeedia on Lähis-Ida konflikti kajastamisel sageli tendentslik ega edastata enamasti täit pilti olukorrast. Araabia-Iisraeli konflikti ühekülgsed kajastused ignoreerivad tihti uudiste taustinformatsiooni, tavaliselt ei peeta oluliseks sündmuste ajaloolist tausta.

Lisaks eelöeldule tahetakse esitleda oma uudiste läbi sellist Iisraeli, millest maailm harva kuuleb. Iisrael on tänapäeval üks atraktiivsemaid puhkuse veetmise kohti turistide jaoks, koht, kus pidevalt arendatakse uusi kõrgtehnoloogilisi lahendusi ning see on juudi kultuuri keskus, mille juured on ligi 4000 aastat tagasi elanud patriarhide eludes. Teisisõnu, see on tohutu piibellike, ajalooliste ja kultuuriliste aarete allikas.

Nädala uudised Iisraeliraport'i vahendusel:

1. Iisrael annab ülereageerimisega Grassile moraalse edumaa

2. “Flytilla” – tõelised rahuotsijad või tüliõhutajad

3. Lühiuudised

4. Tagasivaade ajalukku: 1856

1. IISRAEL ANNAB ÜLEREAGEERIMISEGA GRASSILE MORAALSE EDUMAA

Iisraeli siseminister Eli Yishai kuulutas saksa luuletaja Günther Grassi, kes eelmisel nädalal avaldas luuletuse ”Was gesagt werden muss” (”Mida tuleb öelda”), Iisraelis persona non grataks. Juba 85-aastane Nobeli preemia laureaat kirjeldab oma luuletuses Iisraeli kui maailma rahu peamist ohustajat. Probleeme tekitavat Iisraeli aatompomm, mitte Iraani tuumaprogramm. Grass väitis, et Iisrael kavatseb rünnata esimesena ning ”pühkida sellega minema Iraani rahva, mis elab kisakõri rõhumise all.” Ta kirjutas, et on tüdinud lääneriikide silmakirjalikkusest ning ei saa vaikida isegi teades, teda hakatakse nüüd antisemitismis süüdistama.

Yishai ütles, et Grass üritab oma luuletusega “suunata vihkamiseleeki Iisraeli riigile” ning see on autori sõjaajal SS-üksuses teenimise loomulikuks tulemuseks. Grass tunnistas 2006. aastal esmakordselt, et ta liitus 17-aastasena vabatahtlikult SS-vägedega. Siseminister soovitas Grassil kirjutada taolisi luuletusi pigem Iraanis, kus ta leiab suure kuulajaskonna. Ka välisminister Avigdor Lieberman kritiseeris luuletust ning õhutas Euroopa riikide juhte seda hukka mõistma. Ta ütles: ”Minevikus on nähtud, kuidas väikestest antisemiitliku vihkamise seemnetest on tekkinud suur tulekahju, mis on toonud kahju kogu inimkonnale.” Netayahu mõistis samuti luuletuse hukka ning väljendas arvamust, et Grassi motiivid olid antisemiitlikud.

Kommentaar

Grassi luuletus on hale katse näidata Iisraeli halvas valguses. Selles väänatakse ilmselgeid fakte ning luuletus väärib kindlalt selget hukkamõistu. Ei ole kahtlust, et luuletus on kantud antisemitismi vaimust, sest see osutab piirkonna ainukesele demokraatiale, mis on selgelt näidanud rahupüüdlusi, kui ohtlikule kurja juurele. Peale selle ei ole Iisraelil iial olnud ega hakka olema kavatsust anda esimesena löök, mis pühiks minema Iraani rahva. See väide, mis demoniseerib iisraellasi, on antisemiitlik.

Ent Nobeli preemia laureaadi sõnu ei saa eirata. Liebermani hoiatus on tõesti asjakohane: Euroopa on juba näinud, kuidas taolised sõnumid on tekitanud pimedat vihkamist. Seetõttu teeb Iisrael õigesti, kui mõistab luuletuse hukka ja palub ka teistel seda teha.

Grassi kuulutamine persona non grataks on siiski oodatust vastupidise mõjuga. Kuidas peaks see Iisraelile kasu tooma? Vastupidi, see annab Grassile moraalse edumaa, avades talle võimaluse väita, et Iisrael ei talu kriitikat. Pealegi on Iisrael paik, kus Grass tõenäoliselt kõige vähem kahju saab teha. Kas poleks seetõttu parem lubada tal Iisraeli tulla ning anda talle võimalus tõelise olukorraga tutvumiseks? Pärast siirast suhtlemist ja lähemalt tutvumist ei ole mõne isiku või ühiskonna demoniseerimine enam nii lihtne.

Pealegi ei saa Iisrael hakata Ben Gurioni lennuvälja passikontrollis välja sõeluma kõiki antisemiitlike kalduvustega isikuid või koguni antisemiite, et neile sissepääsu keelata. Kuhu Yishai piiri kavatseb tõmmata? Ei, Iisrael peaks jääma sõnavabadust austavaks ühiskonnaks, mis paljastab jõuliselt valesid ja tõe moonutamisi. Juudid on tuntud oma intellektuaalse avatuse ja väitlusvalmiduse poolest. Seega lubage Grassil tulla, koguni kutsuge teda: juba 40-minutiline taksosõit lennuväljalt Jeruusalemma veenab teda oma arvamust muutma.

2. “FLYTILLA” – TÕELISED RAHUOTSIJAD VÕI TÜLIÕHUTAJAD

Iisrael valmistub pühapäeval toimuvaks “sisselennuks” või “flytillaks” nimetatud ettevõtmiseks, mille raames saabub Iisraeli 2000 palestiina araablasi toetavat aktivisti. Nad tulevad peamiselt Euroopa riikidest ning mõned Kanadast ja USAst. Flytilla eesmärgiks on väidetavalt rahumeelne toetusavaldus palestiina araablaste õigustele. Ben Gurioni lennuväljalt plaanivad aktivistid siirduda Petlemma, kus nad peaksid nädala jooksul omandama teadmisi konflikti kohta, töötama kohalikus lasteaias, ehitama palestiina araabia põgenike ajaloole pühendatud muuseumi ning istutama õlipuid.

“Sisselennu” organiseerijad on oma projektile nimeks pannud “Teretulemast Palestiinasse 2012” ning on õhutanud inimesi kirjutama alla deklaratsioonile, mis muu hulgas väidab järgmist: ”Iisrael on muutnud Palestiina hiiglaslikuks vanglaks, kuid vangidel on õigus külastajatega kohtumiseks. Teretulemast Palestiinasse 2012 protestib Iisraeli Läänekalda isoleerimise poliitika vastu, samuti asunike ja sõjaväelaste poolt kaitsetute palestiina tsiviilelanike suhtes toime pandud kuritööde vastu”.

Iisrael on esitanud maailma erinevatele lennukompaniidele nimekirja tuntud aktivistidest, kelle osalemist flytillas kahtlustatakse, ning on palunud neid lennule mitte lubada. Kui nad siiski Iisraeli saabuvad, ei lubata neil riiki siseneda ning nad saadetakse tagasi. Välisministeeriumi esindaja Yigal Palmor ütles, et palestiina araablasi toetavaid aktiviste koheldakse lennujaamas nagu tavalisi inimesi, kuid Iisrael kardab, et pühapäeval organiseeritult saabuvad aktivistid häirivad avalikku korda ning võivad korraldada lennujaamas provokatsioone.

Kommentaar:

Flytilla deklaratsioon näitab, et aktivistid on võtnud omaks Iisraelivastase propaganda, mis on lääneriikides väga laialt levinud, eriti meedias ja ülikoolides. Nad esitlevad ennast inimõiguste eest võitlejatena, kes on võtnud eemärgiks jõhkra okupatsiooni lõpetamise. Samas ei mainita deklaratsioonis sõnagi julgeolekuküsimustest, mis on praeguse olukorrani viinud.

Kahtlemata tekitavad liikumispiirangud palestiina araablastele probleeme ning see mõjutab nende majandust. Ent mainimata jätmine, et selle põhjuseks on 1500 iisraellast tapnud terrorilaine, tõestab, et eesmärgiks ei ole tõesti inimõigused. Ka sõitmine bussis ilma plahvatuses hukkumise ohuta kuulub inimõiguste hulka. Seega ei taotle flytilla organiseerijad inimõigusi mitte kõigile, vaid ainult palestiina araablastele. Neid nimetatakse aga “inim”õigusteks, mis peaksid olema universaalsed.

Algatuse Teretulemast Palestiinasse 2012 provokatiivne stiil ning varsemad kogemused annavad alust oletusteks, osalejad kavatsevad avalikku korda häirida. Iisraelil, nagu teistelgi iseseisvatel riikidel, on täielik õigus keelduda neile riiki sisenemiseks loa andmisest.

3. LÜHIUUDISED

Holokausti ohvrite varade leidmise ja taastamisega tegelev ettevõte avastas hiljuti, et Jeruusalemma põhjaosas asuv Pizgat Zeev on ehitatud holokausti ohvritest juutide maale. Rahvusvaheline üldsus peab vaidlusalusel territooriumil asuvat Pizgat Zeev'i ebaseaduslikuks juudi asunduseks. Peamiselt Eestist, Lätist, Rumeeniast ja Belgiast pärit Euroopa juudid ostsid selle maa enesele enne II Maailmasõda. Enamusel neist vähestest, kes sõja üle elasid, puuduvad elusolevad pärijaid. Ettevõte töötajad leidsid hiljuti sionistlikust keskarhiivist (Central Zionist Archive) maa ostu tõendavad dokumendid. 1930-ndatel julgustas grupp sioniste ostma krunte araabia küla lähedal, et rajada sinna juudi kogukond Havatzelet Binyamin. Enamus krunte olid suuruses 600 või 700 ruutmeetrit. Aastaid tagasi said kolme maaomaniku pärijad kohtu kaudu oma maa eest kompensatsiooni. Nüüdseks on holokausti ohvrite varade taastamisega tegelev ettevõte teinud kindlaks kümneid maaomanikke, kellest ükski pole enam elus.

Iisraeli teadlased leidsid, et naised, kes sünnitavad peale 45-ndat eluaastat, elavad kauem. Ein Karemis asuva Hadassah ülikooli haigla teadlased avastasid DNA selles osas, mis lubab naisel sünnitada peale 45-ndat eluaastat, vähemalt neli geeni, mis takistavad rakkude programmeeritud surma ja põhjustavad vananemise aeglustumist. Sellise tulemuse andis geneetiline uuring, mis viidi läbi vähemalt kuus last sünnitanud ultra-ortodokssete Azkhenazi naiste seas Jeruusalemma Mea She'arim'i piirkonnas. Teadlasd leidsid, et viimastel aastakümnetel Iisraelis sünnitanud 245 845 naise hulgas on suremus seda väiksem, mida kõrgemas vanuses naine on sünnitanud. Need avastused on järg varasematele uuringutele, mis näitasid, et naiste suremus oli seda madalam, mida rohkem lapsi neil oli, isegi kui neid oli rohkem kui kuus.

4. TAGASIVAADE AJALUKKU: 1856

Asher Ginzberg sünnib Kiievi lähistel. Rohkem tuntakse teda kirjanikunime Echad Ha-am järgi ning ta on üks kuulsamaid riigieelseid juudi rahvusest mõtlejaid. Ginzberg pooldab juutide ümberasumist Eretz Iisraeli, kuid ei pea juutide riigi loomist hädavajalikuks. Sionistliku organisatsiooni Hovevei Zion (Siioni Armastajad) liikmena tegeleb ta kultuurilise ja vaimse keskuse rajamisega Piiblimaale Iisraeli. Ginzbergi kultuuriline sionism vastandub Theodor Herzli poliitilisele sionismile, mis Ginzbergi arvates on ebamoraalne, sest see näeb ette poliitilist lahendust, milleks juudid ja see maa valmis ei ole. Et Echad Ha-ami tähelepanu on kultuurilisel ärkamisel, peab ta “juudi iseloomuga” riiki tähtsamaks riigist “juutide jaoks”. Ta sureb aastal 1927.