Lk 24:1-12

Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud. Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat. Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu. Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas. Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: «Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.»

Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad. Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele, ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.

Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.  

Kristus on üles tõusnud!

Ta on tõesti ülestõusnud!

Ülestõusmine kinnitab kõike seda, mida Jeesus tegi!

Koos miljonite kristlastega üle maailma tähistame me täna hommikul Jeesuse Kristuse ülestõusmist! Kõigil kontinentidel, Põhja Euroopast kuni Lõuna Aafrikani, Ida-Aasiast kuni Ameerika Läänerannikuni, kogunevad neil tundidel kõige erinevama konfessionaalse kuuluvusega kristlased, et meenutada Jeesuse ülestõusmist. 2004. aasta on eriline, kuna Lääne ja Ida kirik tähistavad Jeesuse ülestõusmist samal ajal.

Juutide paasasöömaajal küsis kõige noorem pere liige: “Miks on see öö teistsugune kui kõik teised?”

Nii võiksime ka meie neil tundidel küsida: “Miks on ülestõusmise hommik teistsugune kui teised hommikud?”

Kõik Pühakirja tekstid ütlevad, et sellel hommikul kinnitati kõik see, mis Jeesus oli õpetanud ja teinud!

Sel hommikul leidis kinnitust ka kannatuse ja surmatee õigsus!

Ülestõusmise hommik annab särava vastuse, miks Jeesus läkitati inimkonna ajalukku.

Surnuist ülestõusmises teeb Jumal Jeesusest Messia s.o. Kristuse.

Ta ilmutab end sellel hommikul kui “Kristuse Isa”.  

Tahan avada kaks akent ülestõusmise hommiku tähendusse:

Esimene aken: Jeesuse ülestõusmine – meie elu uus dimensioon.

Sellel aastal tähistatakse möödunud sajandi ühe suurima teoloogi Karl Rahneri (SJ) sünnipäeva. Ta pühendas paljud oma teostest  Jeesuse ülestõusmise tähendusele.

Ta ütleb: “Ülestõusmine ei tähenda, et surnuist ülestõusnu meie maisesse kogemuste ruumi, maailma ja ajalukku tagasi pöördub.”

Ei, ülestõusmine tähendab täiesti teistsuguse dimensiooni avanemist.

Sellest tunnistab tühi haud.

Naised, kes tulevad koidikul, jüngrid, kes jooksevad hauale, avastavad tühja haua.

Ei midagi säravat, üksnes tühi haud.

Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas. Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: «Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.”

Tühi haud ütleb, et me ei kuuluta ülestõusmise hommikul mingit abstraktset  hinge surematuse õpetust.

Ülestõusmise hommik ütleb, et Jumal on alustanud uut loomist kõigega, mis meil on.

Ta tuleb kõikjale, kus me oleme.

Ülestõusnu tuleb läbi kinniste uste.

Ta ilmub üheaegselt mitmes paigas.

Siin täituvad Jeesuse sõnad: “Kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel”

Kas me julgeme sellist ülestõusmist uskuda?  

Kas me julgeme uskuda imedesse?

Jumal on imede Jumal, keset meie elu reaalsust.

Peetruse kohta öeldi: Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.

Usk Jumala sekkumisse, usk sellesse, et Jumal ei jäta oma Poega surmavalda, paneb meid alati imestama, sest siin avaneb meile elu jumalik dimensioon.

Tahaksin avada ka teise akna ülestõusmise hommikusse

Ülestõusmispüha on elu püha.

Me pühitseme elu võitu surma üle.

Kristus on surma võitnud!

Ülestõusmine on elu muutus.

Siin muudab Jumal surma eluks, pimeduse valguseks, haua inglite ilmumise paigaks.  

Täna hommikul kohtame me teiste hauale rutanud naiste hulgas Maarja Magdaleenat.  Jeesus oli 7 deemonit tast välja ajanud. Kohtumine Jeesusega oli kujunenud ta elu pöördepunktiks. Kuid sellega ei lõppenud muutused tema elus.

Temast sai üks Jeesuse ülestõusmise esimesi tunnistajaid.

Ülestõusmine andis Maarja Magdaleena ja Jeesuse suhtele uue kvaliteedi. Inimlik armastus tahaks asjadest kinni hoida. Ülestõusnu hüüab Maarja Magdaleenat nimepidi.   Ta võtab teda nagu ta on.  Selles kohtumises kogeb Maarja Magdaleena, et armastus ei sure. Armastus omandab ülestõusmises uue sügavuse.  

Selles armastuses oleme me kõik hoitud.

Kristuse armastus särab nagu ülestõusmishommiku päike!

Seda valgust pole suutnud kustutada kristlaste jälitamised Rooma võimude poolt kolme esimese sajandi vältel. Ülestõusmise valgust ei suuda kustutada ka tänased kristlaste tagakiusamised Pakistanis või Sudaanis.

Ülestõusmise hommiku valgus paneb maailma liikuma.

Selles valguses töötavad miljonid naised ja mehed haiglates, hoolekodudes, koolides.

Ülestõusmise valguses võideldakse inimväärikuse ja vabaduse eest.

See valgus ei sunni kedagi.

Ülestõusmise valgus lihtsalt paistab läbi usklike tegude, otsingute ja lootuste.

See paistab läbi Pühakirja, ajaloo ja Kristuse koguduse.

Ülestõusmise valgus paistab isegi siis, kui ilmaliku maailma prožektorid “püüavad moodsaid alternatiive” pakkuda.

Ülestõusmise hommiku valgust ei suuda kustutada isegi usulisest fanatismist pimestatud islamistide  pommiplahvatused.

Kristus on ülestõusnud! Ta on tõesti ülestõusnud!

See, kes üles tõusmisse usub, ei karda elu.

Öelgem täna koos kõigi kristlastega:

Ma usun elu! Ma usun pattude andestusse. Ma usun, et halvad inimesed võivad saada taas headeks.

Ma usun armastusse, mis paneb kõik inimesed ja kogu maailma liikuma!

Ma usun Jumalasse, kes on armastus!

Avagem oma südamed ülestõusnule!

Aamen.

Pärnus, 2004