 |
|
Lk 6,17. 20-26
Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt. Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid. Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.
Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: "Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik! Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast! Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele. Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes! Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta! Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.
Täna kuulsime me evangelist Luukase versiooni Jeesuse õndsakskiitmistest. Jeesus sarnaneb siin Moosesele, et kuulutada väljal /lagedas paigas/ uut liidulepingut. Jeesuse silme ees on kogudus, keda ohustavad selle maailma väärtused – rikkus ja võim. Ta ütleb meile täna, mida tähendab olla kristlane ja mis ülesanne on kogudusel. Ta alustab oma kõnet õndsakskiitmistega. Kuid neljale õndsakskiitmisele vastavad ka neli hädahüüdu.
Õndsakskiitmisi oli VT ajastul kasutatud liturgia osana kirjeldamaks, kellel on õigus ja kellel mitte astuda pühakotta. Hädahüüud seevastu kuulutavad Jumala kohtu lähenemist ja kutsuvad üles meeleparandusele. Niisiis püüab Jeesus kirjeldada meile olukorra tõsidust. See on prohvetlik sõnum.
I. ”Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: ”Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!” s.20 Õndsad on vaesed. Mõiste ”vaene” tähistas tol ajal nii sotsiaalset vaesust kui ka usaldavat alandlikkust Jumala ees. Üldiselt usuti tol ajal nagu nüüdki, et varandus on Jumala õnnistus. Kuid samas nähti Jumalat ka vaeste ja rõhutute kaitsjana. Qumrani vennaskonnas kujunes mõiste ”vaeste kogudus” erilise väärikuse märgiks. Jeesus tegeles kõigiga, kes vajasid abi – nii vaeste kui rikastega. (Nikodemos, Joosep Arimaatiast, Sakkeus jt.) Vaeste õndsakskiitmine, kutsub neid usaldama Jumalat. Nad ei tohiks karta, sest neil on Jumala riigis väärikas koht. ”Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.” Js 57,15 ”Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees.” Js 66,2 ”Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast, tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, ”ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” Ps 12,6 Uue ajastu noodid olid kõlanud juba Maarja kiituslaulus: ”Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.” Lk 1,52-53) Niisiis just vaestele kuuluvad Isamaja rikkused ja avarused.
II. ”Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie (*peate täis saama) saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!” s. 21 Jeesus ütleb, et tuleb aeg, mil vaesed enam ei nälgi. Praegu te veel nälgite, kuid tulevikus mitte. Teid ootab pidusöömaaeg Jumala kuningriigis. Pidusöömaaeg on lõpuaja kuningriigi keskne sündmus. See korraldatakse kõigi kadunud poegade ja tütarde tagasitulekuks. See on rõõmusöömaaeg. Pisarad pühitakse ja kannatajate näod löövad naerule. Siin täitub see, mida Iisrael oma raskeimal aegadel oli lootnud: ”Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad. Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist, siis öeldi paganarahvaste seas: ”Issand on neile suuri asju teinud!” Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad.” Ps 126,1-3 Jeesuse elus ja tegevuses kõik need Vana Testamendi tõotused täitusid.
III. ”Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja tõukavad ja teid häbistavad (*laimavad) ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!” Lõpuks kuulutab Jeesus õndsaks need, kes kannatavad teiste inimeste viha all. Ta pidas siin ilmselt silmas rõhutud ja põlatud maarahvast (am-ha-arez). Nemad kannatasid kõige rohkem erinevate usuliste parteide ja templihierarhia põlguse all. Üsna pea said ka Jeesuse enda jüngrid sellest põlgusest osa. Põlgusele järgnesid kohtuprotsessid ja jüngrid tõugati sünagoogist välja. Nad kuulutati lindpriiks. Väljatõugatu nimi kustutati sünagoogi koguduse nimekirjast. Nüüdsest oli ta nimi ”kuri nimi”. Koos sellega pandi ta ka needuse, ”põlu” alla. Kõik see sündis Inimesepoja pärast.
IV. ”Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.” s. 23 Samal ajal kui jälitatuid ümbritsevad inimeste vihased näod, paistab neile taevast Jumala halastav pale. Jumal seisab tagakiusatute poolel. Maisele kohtupäevale vastab jumalik kohtupäev. Mõelge sellele ja rõõmustage ja hüpake nagu lapsed. Sest teid ootab suur palk. Palgal on juutlikus kohtumõistmises suur tähendus. Aga Jeesuse jaoks on see Jumala kingitus, väljateenimata tunnustus ustavaile. Lk 19,17 ”Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle!” Olla Jumala laps on juba ise suur tasu. Meil on koht taevas.
V. Kas see ongi Jeesuse soov, et me oleksime VAESED, NÄLJASED, NUTUSED JA ILMA PALGATA? Ei, siin kirjeldatakse meid sellisena nagu me oleme. Siin kirjeldati meile olukordi, mida me Jumala armu läbi oleme ületamas. Kui me Jeesuse oma ellu vastu võtsime, algasid selles muutused! Milliseid muutusi ootaks ta täna, et ta saaks meid õnnistada?
HÄDA NEILE, KES ARVESTAVAD ÜKSNES SELLE MAAILMA VÄÄRTUSTEGA.
VI. ”Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!” s.24 Õndsakskiitmistele järgnevad hädahüüud. Siin kutsutakse neid meeleparandusele, kes vaestest ei hooli. Rikkaid ei taba häda mitte sellepärast, et nad on rikkad, vaid sellepärast, et nad oma rikkuses mõtlevad egoistlikult vaid iseendale. Nad jahivad vaid iseenese eeliseid. Väljend ”käes olema” (kr. Apexein) pärineb antiiksest kaubanduskeelest ja tähendab tasa olema. Nad on kogu tasu siin kätte saanud, neil pole igavikus enam midagi oodata!
VII. ”Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!” s. 25 Rikkad on täissöönud ja naeravad juba selles elus. Ometi saavad nad näha nälga, leina ja nuttu.
VIII. ”Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.” s.26 Lõpuks kuulutab Jeesus häda neile, kellele meeldib ennast meelitada lasta. Valeprohvetid tegid sedasama esivanemaile, aga see ei aidanud neid.
IX. Issand, miks Sa kuulutad häda? Kui meid seminaris jutlustama õpetati, öeldi: ”Vaadake, et te ei ütle midagi halba koerte kohta.” – ”Miks?” – ”Sellepärast, et te häälestate siis kõik koerapidajad ja loomaarmastajad enda vastu.” Jeesus alustab küll õndsakskiitmistega, kuid jätkab hädahüüetega. Issand, miks sa pahandad nii paljusid toredaid inimesi? Õde Agnes Böning on selle üle mõtisklenud nii:
”Ka antud tekstis on
näha, et kõik ei ole alati nii, nagu see meile väljastpoolt paistab.
Et hoopis vaesed on rikkad ja rikkad on vaesed, et hoopis kurvad on
õnnelikud ja naerjad leinas, tõeliselt elab see, kes kannatab ja
sureb ning surnud on see, kelle elus kõik liigagi kergelt ja
valutult läheb.
Õed ja vennad, saabub päev, mil Issand ei küsi meilt: ”Kui palju sa teenisid?” vaid ”Kui paljusid sa minu nimel aitasid?” Õndsakskiitmistes paistab meile Issand oma armastuses meie kõigi vastu! Aamen.
Pärnus, 11.02.2007.a.
|