Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.

 

 

 

                                                         Meie Isa Palve

 

Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi.  Sinu riik tulgu.  Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.  Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.

Aamen

 

                                                         

 

                                                               Koguduse usutunnistus

 

 

1.Jeesus Kristus on Jumala isikuline Sõna

 

"Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal." Jh 1,1

"Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud." Hb 1,1-2

 

Jeesuse Kristuse elus ja töös on Jumal end ilmutanud inimeste päästmiseks ja juhtimiseks.

"Kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks." Ap 4,12

"Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse." Rm 10,13

Piibel on Jumala sõnum inimese suus. Sellepärast kannavad selle raamatud oma ajastu jooni. Nende raamatute keel, môtteviis ja kirjanduslik vorm on seotud aja ja kohaga, kust nad pärit on.

 

"Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud, nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks. Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles, et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust." Lk 1,1-4

 

Seetõttu on kristlik kogudus ja teoloogid huvitatud Pühakirja uurimisel ka selle ajaloolisest taustast. Pühakirja tõeline seletamine arvestab Püha Vaimu tegevusega nii Pühakirja kirjutamisel kui ka selle seletamisel. Piibel elab, sest Jumal kõneleb selle läbi.

"Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole." 2Tm 3,16

"Sest iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest". 2Pt 1,21

 

Uus Testament annab Pühast Vaimust inspireeritud autorite vahendusel tunnistuse Jeesuse Kristuse elust ja õpetusest, Püha Vaimu väljavalamisest, apostlitest ja nende juhistest kogudustele.

 

Evangeelium ristilöödud, ülestõusnud ja taastulevast Issandast Jeesusest Kristusest on Uue Testamendi ja seega terve Pühakirja kese.

"Aga need (lood) on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes." Jh 20,31

Vana Testament räägib meile Jumala tööst Iisraeli kui äravalitud rahva ajaloos ja Jumala tahtest kogu inimkonna suhtes. Erilist tähendust omavad Iisraelile antud kümme käsku.

 

"Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: "Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.

  • Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!

  • Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!

  • Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!

  • Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.

  • Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

  • Sa ei tohi tappa!

  • Sa ei tohi abielu rikkuda!

  • Sa ei tohi varastada!

  • Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!

  • Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" 2Ms 20,1-17

Kristlik kogudus mõistab Vana Testamendi sõnumit, lähtudes Kristuses antud Jumala ilmutusest.

""Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?" Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib." Lk 24,26-27

"Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust." Gl 3,24

 

2. Jumala looming

 

Piibel tunnistab, et maailma on loonud Jumal.

"Alguses lõi Jumal taeva ja maa." 1Ms 1,1

loe: 1Ms 1 ja 2.

Maailm ei ole iseenesest tekkinud, vaid selle algus ja eesmärk on Jumala headuses, kes jagab oma elu loodutele.

"Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus."Jh 1,3-4

"Tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole." Kl 1,16

 

Jumal on kõigi inimeste ja rahvaste, ajastute ja põlvkondade Issand.

"Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat." Ap 17,26-27a

Ta andis inimestele käsu harida loodud maailma ja valitseda selle üle.

"Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" 1Ms 1,28

"Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma." 1Ms 2,15

 

Jumala tahe ja sõna annavad inimesele väärtuse, muutes ta üksnes inimesele omaste õiguste kandjaks.

"Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega. Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd; kõik sa panid tema jalge alla." Ps 8,6-7

 

Jumal hoiab maailma ja hoolitseb selle eest hoolimata inimeste langusest.

"Jumal on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on, kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel, ja ometi ei ole jätnud andmata endast tunnistust, tehes head: andnud taevast teile vihma ja viljakaid aegu, kosutanud teid toiduga ja teie südant rõõmuga." Ap 14,15b -17

"Tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale." Mt 5,45

 

3. Inimese patt ja pöördumine Jumala poole

 

Piibel räägib patust kui eksimisest Jumala, kaasinimeste ja iseenda vastu. Kõik inimesed on Jumala ees patused.

"Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest." Rm 3,22b-23

 

"Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud." Rm 5,12

 

Inimese süü seisneb Jumala salgamises ja oma vastutuse eitamises.

Lahutatus Jumalast väljendub ükskõiksuses ja laiskuses, hirmus ja vajaduses ennast iga hinna eest maksma panna.

"Siin ei ole ühtki vahet; sest kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma." Rm 3,22b-23

 

Kurjus lähtub inimese südamest.

"Aga ta (Jeesus) ütles: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist, abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust - kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest."" Mk 7,20-23

 

Kurja tegemine asetab inimese kurjuse valitsuse alla.

"Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et igaüks, kes teeb pattu, on patu ori." Jh 8,34

Ta on jumalavaenulike jõudude käes vintsutada. Arvates, et ta võib hea ja kurja üle ise otsustada, kaotab ta elu eesmärgi ja kutsumuse. Selline inimene ohustab iseennast ja teisi ning kogu loodut.

 

"Madu ütles naisele: "te ei sure kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja." Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi. Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled." 1Ms 3,4 -7

 

Vastuseis Jumala valitsusele ei toimu ainult moraalselt -põlastavates sõnades ja vääritutes tegudes. Mäss Jumala vastu võib teostuda ka vabaduse, rahu ja õigluse eest võitlemise sildi all, samuti "teadusliku maailmavaate" ja kultuuri nimel. Iga hea tegu võib osutuda Jumala suhtes egoistlikuks eneseõigustuseks. Jumala armastuse valguses saab ilmsiks ka "heade" ja "vagade" inimeste kurjuse saladus. Nii ei või ükski Jumala palge ees ilma Tema armuta seisma jääda.

 

"Ma tunnistan neile, et neil on indu Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt; sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele. Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub." Rm 10, 2-4

Patu pärast annab meile märku Püha Vaim, kasutades selleks nii Pühakirja, kaaskristlasi kui ka südametunnistust.

"Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta." Jh 16,8

"Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: "Mida me peame tegema, mehed-vennad?"" Ap 2,37

"Pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks öelnud: "Sa ei tohi himustada!" Rm 7,7

See, kes Jumala poolt pakutud andestuse ja armu kõrvale lükkab, jääb Jumala viha ja kohtu alla, rikub oma igaviku ja sulgub iseenda poolt valitud jumalatusesse.

"Jah, Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde hoiavad ülekohtu kammitsais." Rm 1,18

 

Jumalatuse tagajärjeks on igavene hukatus.

"Siis ta karistab neid, kes ei tunne Jumalat ega ole kuulekad meie Issanda Jeesuse evangeeliumile. need saavad karistuseks igavese hukatuse eemal Issanda palgest ja tema vägevuse kirkusest." 2Ts 1,8-9

 

Ainus tee hukatusest pääseda on pöördumine, meeleparandus ja uuestisünd Jeesuse Kristuse läbi.

Jeesus ütles: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" Mk 1,15

"Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki." Jh 3,3

"Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad." Ap 3,19

"Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." 1Jh 1,9

 

4. Jumala ilmutus Jeesuses Kristuses

 

Jumal on oma ainusündinud Pojas, Jeesuses Kristuses, astunud inimeste juurde, et neid päästa.

"Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud, kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas." Hb 1,1-3

 

"Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse." Gl 4,4-5

 

Jeesuse Kristuse sõnades ja tegudes võib igaüks kogeda Jumala riigi lähedalolu.

Jeesus tuli Galileasse ja kuulutas evangeeliumi: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" Mk 1,15

 

"Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes enne olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi." Ef 2,13

"Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: "Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?" Aga seda kuuldes vastas Jeesus: "Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!"" Mt 9,10-13

 

Jeesus Kristus tuli maa peale selleks, et "tühistada kuradi teod" (1Jh 3,8). Ta viis oma töö lõpule kannatades ja surres ristil kõigi inimeste eest.

"Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid." Rm 5,6j

"Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et ta teid juhiks Jumala juurde." 1Pt 3,18a

"Teid, kes olite surnud üleastumistes ja oma ihu ümberlõikamatuses - teid on Jumal koos Kristusega elavaks teinud, andestades meile kõik üleastumised, kustutades ära meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning selle on ta kõrvaldanud, naelutades selle risti külge." Kl 2,13-14

 

Armastav Jumal ulatab meile Jeesuses Kristuses oma päästva käe.

"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu!" Jh 3,16

"Sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!" Mk 10,45

"Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas." 1Jh 4,16

 

Jumal äratas Jeesuse surnuist üles ja ülendas Ta oleviku ja tuleviku Issandaks, tunnistades nii lunastustöö kehtivust.

"Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks." Fl 2,5-11

 

Jeesuse Kristuse ülestõusmine on tagatis meie kõigi ülestõusmisele, kes me usume Temasse.

"Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama." 1 Ts 4,14

"Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.." 1Kr 15,20-22

"Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!" Ap 2,36

Ta "loovutati meie üleastumiste pärast ja äratati üles meie õigekssaamise pärast". Rm 4,25

Jumala päästetöö Kristuses kutsub kogudust üles kuulutama lepitussõnumit. Selles lepitusteenistuses, mis toimub Püha Vaimu väes, toimib Kristus ise.

 

"Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees." 2Kr 5,17-21

 

5. Uus elu Püha Vaimu läbi

 

Parandades meelt ja pöörates patusele elule selja, võtab inimene usu läbi oma ellu vastu Jeesuse Kristuse, saades nõnda Kristuse õigusest elavaks Jumala lapseks.

"Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse." Jh 1,12

"Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. Sest seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast, et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi." Rm 8,1-4

 

"Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest." Gl 2.20

 

Usk ja selle tagajärjed ei ole inimese saavutus, vaid Jumala armu ilmnemine meie elus. Leides andestust ja kogedes vabanemist patu orjusest saab usklik osa Püha Vaimu uuendavast väest. Ta sünnib uuele elule.

 

"Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: "Abba! Isa!" Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse. Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse." Rm 8,14-18

 

Jumal on meid "kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki". Kl 1,13

"Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." 1Jh 1,9

Püha Vaim alustab usklikus uut elu, mille aluseks ja keskmeks on Jeesus Kristus. Selle elu väliseks vormiks on Kristuse kogudus, milles üksikud liikmed on liidetud üheks ihuks.

 

"Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga. Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed." 1Kr 12,12-14

 

Jumala Vaim uuendab ka kõik inimestevahelised suhted.

Uus elu väljendub Jumala Sõna kuulmises, palves ja Jumala tahte teostamises.

"Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist. Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli. Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises." Jk 1,22-25

 

"Jeesus vastas: "Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole."" Mk 12,29-31

 

Uus elu on Jumala kingitus, mida tuleb hoida ustavalt ja pühitsuses.

"Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses." 1Kr 1,30

"Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks!" 2Kr 6,1

Uus elu ei hoia meid võitluste ja kiusatuste, kannatuste ja kitsikuste, kahtluste ja paheliste kirgede eest. Jumal varustab usklike aga vajaliku jõuga, selleks et nad võiksid igas olukorras oma kutsumuse säilitada.

 

"Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks, et seda ametit ei laimataks, vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes, hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes, aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad; kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad - ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik." 2Kr 6,3-10

 

Isegi läbikukkumised ja tagasilöögid ei suuda neid Jeesusest Kristusest lahutada. Sest tema hoiab neid ustavalt, andestades kõigile, kes oma eksimusi ja patte kahetsevad.

"Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." 1Jh 1,9

"Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud! Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust." Ps 32,1-2

 

Püha Vaim on meie eestkostja, julgustaja ja trööstija. Samuti kostab meie eest ülestõusnud Jeesus Kristus.

"Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest. Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. ... Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb! Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest." Rm 8,26-28; 33-34

 

Piibli lugemine, vastastikune vennalik nõuandmine ja palve on meile abiks, et orienteeruda Kristuse järgimises.

"Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale." Kl 3,16

"Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses." 2Tm 3,14-15

Jeesust Kristust järgides võime elada Jumala lapsele omases vabaduses.

"Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: "Abba! Isa!" Rm 8,15

 

"Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!" Gl 5,1

 

ELU JEESUSE KRISTUSE KOGUDUSES

 

1. Koguduse kogumine ja läkitamine

 

Me täname Jumalat, "kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine". Kl 1,13.

Kristus tunnustab meid oma koguduseks.

"Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes." Ap 2,41-42

 

See on Jumala perekond, õed ja vennad Kristuses.

"Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: "Ennäe, mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema." Mk 3,34-35

 

Nii nagu Kristus meid on tunnustanud, nii tunnustame ja võtame me vastu ka neid, keda Kristus koos meiega on usule kutsunud.

"Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on meid vastu võtnud Jumala kirkuseks." Rm 15,7

Nii nagu Kristus on meile patud andestanud ja andestab, nii anname meie oma ligimestele andeks.

"Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks." Mt 6,14-15

 

"Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks! Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: "Ma kahetsen", andesta ikka talle!" Lk 17,3-4

Jumala poolt pakutud lepitusele vastab Jeesuse Kristuse kogudus ülistuse ja kummardusega.

"Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, meid ette määrates lapseõiguse osaliseks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda, tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastuses. Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andeksandmine tema armu rikkust mööda." Ef 1,3-7

Tunnistades sõna ja teoga Kristuse päästest teeb kogudus palveid ja eestpalveid kõigi inimeste ja rahvaste eest. Nõnda näitab ta oma preesterlikku kutsumust.

 

"Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele." 1Tm 2,1-4

 

Nii nagu Jumal saatis oma Poja maailma, nii läkitab Jeesus Kristus oma koguduse maailma keskele.

"Jeesus ütles nüüd neile taas: "Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid."" Jh 20,21

Kõigi koguduse liikmete kohta on maksev Issanda ülesanne: "Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!" (Mk 16,15).

 

2. Kuulutamine ja õpetamine

 

Koguduse kutsumus seisneb Jeesuse Kristuse evangeeliumi avalikus kuulutamises kõigile inimestele. Selle läkituse loomulikuks osaks on oma liikmete õpetamine evangeelses vaimus.

"Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni." Mt 28,19-20

 

Pühakiri kutsub meid üles Jeesuse Kristuse järgimisele, kuulekusele, usule ja teenimisele, armastusele ja lootusele.

 

Apostel Paulus ütleb: "Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus. Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." Rm 12,1-2

 

Meie ülesandeks on olla Kristuse sõnumi kuulutajad.

"Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!" 2Kr 5,20

"Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni."" Ap 2,38

 

Koguduses antava õpetuse ülesandeks on koguduse liikmete juhtimine usu kuulekusele ja vaimulikult vastutusvõimelisele elule.

"Et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus." Ef 4,15

"Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal." Kl 3,1-2

 

Sellise õpetuse keskpunktis seisab Piibli ja evangeeliumi mõistmine meie ajas ja maailmas. Kogudus vastutab oma Issanda ees, et noor põlvkond tuleks usule Jeesusesse Kristusesse ja hakkaks Teda täie julgusega järgima. Nii on laste ja noorte kristlik õpetamine koguduse jaoks eriti tähtis ülesanne.

 

"Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!" 5Ms 6, 7-9

"Lapsed, olge oma vanemaile kuulekad kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärane! Isad, ärge riielge oma lastega, et nad ei muutuks araks!" Kl 3,20-21

 

3. Usk ja ristimine

 

Jumal pakub armu kõigile, kes kuulevad ja võtavad vastu evangeeliumi Jeesusest Kristusest.

"Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub." Rm 1,16

"See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele." 1Tm 2,3-4

See, kes Jumala poolt pakutud päästva armu Jeesuses Kristuses on vastu võtnud, avaldab soovi, et teda ristitaks.

"Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest." Ap 2,41Ristimine teostatakse vee alla kastmisega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.

 

"Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse." Mt 28,19

Ristitav annab ristimises avaliku tunnistuse selle kohta, et ta vana elu on koos Kristusega surnud ja maha maetud. Ühtlasi on see tunnistus koos Kristusega uuele elule tõusmisest.

 

"Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus." Rm 6,3-4

 

Seejuures palub ta ristimises Jumalalt armu, et elada hea südametunnistusega uut ja püha elu.

"Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu." 1Pt 3,21

 

Ristimises poogitakse ristitav kogudusse kui õppimis- ja teenimisosadusse.

"Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: "Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!"" Ap 16,15

"Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes." Ap 2,41-42

Meie arusaam Kristuse kogudusega ühinemise uustestamentlikust järjekorrast on järgmine: Jeesuse Kristuse vastuvõtmine, meeleparandus ja uuestisünd, ristimine, kogudusse õnnistamine ja Püha õhtusöömaaja lauas osalemine.

 

4. Püha õhtusöömaaeg

 

Jeesus Kristus seadis oma jüngritele ja kogudusele püha õhtusöömaaja ehk leivamurdmise.

"Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse." Lk 22,19-20

 

Kristuse kogudus on algusest peale tänu ja rõõmuga kogunenud Issanda laua ümber, et üksteisega leiba ja veini jagades saada Püha Vaimu läbi osa Kristusest endast ja tema lunastustööst.

 

"Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes." Ap 2,42

Apostel Paulus kirjutab: "Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse! Tehke seda minu mälestuseks! Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "see karikas on uus leping minu veres! Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!" Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb." 1Kr 11,23-26

"Õnnistuse karikas, mida me õnnistame - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?" 1Kr 10,16

 

Võttes osa pühast õhtusöömaajast tuletame me endale meelde Jeesuse Kristuse kannatust ja surma ning kogeme Tema õnnistavat lähedust ja osadust.

"Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile. ... Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud." Lk 24,30.35

 

"Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: "Võtke, sööge, see on minu ihu!" Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: "Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!"" Mt 26,26-28

 

Pühakiri manitseb meid Pühast õhtusöömaajast südame poolest puhastatuna ja väärikalt osa võtma.

"Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu. Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast. Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust." 1Kr 11,27-29

 

"Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!" Mt 5,23-24

Püha õhtusöömaaeg on kõigi uuestisündinud usklike osaduse märk oma Lunastaja ja Päästjaga ning kõigi Tema ihu liikmetega. See laud kõneleb lepitusest Jumalaga ja lepitusest kaasinimestega.

 

"Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast." 1Kr 10,16-17

Võttes osa "Issanda lauast" kuulutame Tema taastulekut aus ja väes.

"Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud." Lk 22,18

"Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb." 1Kr 11,26

Issanda laud annab meile uut jõudu ja täidab usujulgusega, et elada, tunnistada ja teenida selles maailmas koos Kristusega.

 

5. Vaimuannid, ametid ja teenimine Kristuse koguduses

 

Igale uuestisündinud kristlasele on antud Püha Vaimu tõotus.

"Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni." Ap 2,38

Püha Vaim annab koguduse liikmetele ühiseks eluks ja teenimiseks vajaminevad annid (karismad).

Loe 1Kr 12 - 14

 

"Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda; olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis, kes teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas; kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik." Rm 12,4-8

 

Tänu neile andidele suudab Jumala rahvas täita oma kutsumust.

Kristuse ihus ei ole ühtki "andetut" - vaimuannita inimest. Kõik vaimuannid on antud selleks, et rahus ja korrastatult, kooskõlas ja vastastikku üksteist austades kujundada ühist elu Jumala juhtimisel.

"Laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu. ... Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse - teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on." 1Pt 2,5-10

 

Kõik vaimuannid on tähtsad.

"Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks. Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõigil ole tervendamisandisid? Ega kõik räägi keeli? Ega kõik tõlgenda neid? Aga taotlege suuremaid armuande!" 1Kr 12,28-31

 

Selleks, et üleüldine preestriteenistus võiks toimuda koguduses korrapäraselt ja jõuliselt, on Kristus seadnud oma kogudusse ametid.

"Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda, et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada, vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus. Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses." Ef 4,11-16

Loe 1Tm 3

 

"Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi." Ap 20,28

Tundnud endi keskel Püha Vaimu läbi ära vajalike vaimuannetega venna või õe, seab kogudus vastavalt ühisele vaimulikule tunnetusele ta sobivasse ametisse.

 

"Vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea maine ja kes on täis Vaimu ja tarkust, et me võiksime nemad seada sellesse ametisse." Ap 6,3

"Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses! Ole hoolas ette lugema, ergutama, õpetama, kuni ma tulen! Ära jäta hooletusse vaimuandi, mis sulle anti ennustuse läbi, kui vanemad panid oma käed sinu peale! Nende asjade peale mõtle, ela selles, et su edenemine oleks avalik kõigile! Pane tähele iseennast ja õpetust, jää kõigesse sellesse püsima, kui sa seda teed, siis sa päästad enda ja need, kes sind kuulavad." 1Tm 4,12-16

Vaimuannid ja ametid on Jeesuse Kristuse koguduse kogumiseks ja väljaläkitamiseks.

 

6. Hingehoid ja koguduslikud mõjutusvahendid

 

Hingehoiu eesmärgiks on julgustada kõiki koguduse liikmeid järgima Jeesust Kristust ja andma oma elu Jumala kasutusse.

"Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale. Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades." Kl 3,16-17

 

"Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses..." Fl 2,5jj

"Teenigu igaüks teist selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen." 1Pt 4,10-11

Manitsemine ja julgustamine, pattude tunnistamine Jumalale või kaasusklikele ning andestuse kuulutamine on hingehoidlikud vahendid. Üldises hingehoius on veel oluline osasaamine ligimeste rõõmudest ja kartustest, kannatustest ja kiusatustest, võitlustest ja muredest. Siin kehtib põhimõte: "Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust." (Gl 6,2)

 

"Vennad, kui inimest peaks ka tabama mingilt üleastumiselt, siis teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga, jälgides ennast, et te ise ei satuks kiusatusse." Gl 6,1

 

"Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi, siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga." Jk 5,19-20

 

"Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette! Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena!" Rm 12,9-11

Kui mõnes koguduse liikmes on usk Jeesusesse Kristusesse kustunud, armastus Jumala ja ligimeste vastu jahtunud ning kõik hingehoidlikud püüdlused teda Kristuse ja koguduse juurde tagasi juhtida jäävad viljatuiks, siis paneb kogudus ta koguduse liikmete hulgast välja.

 

"Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all! Kui ta sind kuulab, siis oled sa oma venna tagasi võitnud. Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi. Aga kui ta on neile sõnakuulmatu, siis ütle kogudusele! Aga kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner! Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas." Mt18,15-18

 

"Nende üle, kes on väljas, mõistab kohut Jumal. Kõrvaldage siis kuri endi keskelt!" 1Kr 5,13

"Selle korralduse ma annan sulle, mu poeg Timoteos, varasemate sinu kohta käivate ennustuste põhjal, et sa nende toel võitleksid head võitlust, säilitades usku ja puhast südametunnistust, mille mõned on enesest ära tõuganud, ja nende usulaev on läinud põhja. Nende seas on Hümenaios ja Aleksandros; nemad ma olen loovutanud saatanale, et nad karistatuna loobuksid Jumala teotamisest." 1Tm 1,18-20

Kogudus kasutab karistusvahendeid selles alandlikus teadmises, et temalgi tuleb kord aru anda Jumala kohtu ees.

 

7. Kristuse ihu - kohalik kogudus ja koguduste liit

 

Kristuse ihu osadus on meile eelkõige antud kohalike usklike kogunemises - kohalikus koguduses.

"Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest. Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes." Ap 2,41-42

 

Kohalik kogudus on osa ülemaailmsest Kristuse ihust. Kohalikke kogudusi nagu koguduse liikmeidki ühendab Jeesus Kristus Püha Vaimu läbi. See tõsiasi on ka koguduste ühistöö aluseks.

 

"Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga. Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed." 1Kr 12,12-14

 

Vanas Testamendis kogunesid Jumala rahva erinevad suguharud vana liidulepingu (hbr beresit) - Seaduse alusel, et lahendada ühiselt elulisi küsimusi: "Kogu Iisraeli laste kogudus kogunes Siiloasse ja nad püstitasid sinna kogudusetelgi, siis kui maa oli neile alistunud." Jos 18.1

 

Kohalike koguduste liidu (antud juhul Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit) vaimulik alus on uus liiduleping Jeesuses Kristuses. Kohalike koguduste osadus ehk koguduste liit toetab üksteist eestpalvetes (ühine palvekalender), Pühakirja tundmaõppimises (seminar ja piiblikoolid), kirjanduse väljaandmises (ajakirjad "Teekäija" ja "Päiksekiir"), misjonitöös, uute koguduste rajamises ja materiaalses abis nagu algkoguduse päevil.

 

"Korjandusest pühade jaoks: nii nagu ma olen korraldanud selle Galaatia kogudustes, nõnda tehke ka teie. Iga nädala esimesel päeval pangu igaüks teist midagi tallele oma jõudu mööda, kuidas ta käsi lubab, et raha ei korjataks alles siis, kui ma tulen. Aga kui ma olen pärale jõudnud, siis ma saadan kirjadega need, keda te iganes arvate kõlbavat, viima teie anni Jeruusalemma, aga kui on sünnis, et minagi sinna lähen, tulgu nad minuga kaasa." 1Kr 16,1-4

Koguduse kord ja koguduste liidu põhikiri, juhtimine ja finantsiline korraldus, mitmesugused allasutused ja projektid on Jumala teenimise vahendid antud ajas ja olukorras.

 

8. Kristuse ihu ja erinevad kirikud

 

Jeesus Kristus ehitab oma riiki üles mitmesugustes kirikutes ja osaduskondades. Me usume, et Püha Vaim toimib erinevates kirikutes, rikastades Jumala rahva ühist tunnistust käesoleval maailmaajastul.

 

"Te teate, et kui te olite paganad, siis te läksite tummade ebajumalate juurde, just nagu oleks teid taga sunnitud. Seepärast ma teatan teile, et ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: "Neetud on Jeesus!" ning ükski ei suuda öelda: "Jeesus on Issand!" muidu kui Pühas Vaimus. Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama, ja väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. Nii antakse ühele Vaimu kaudu tarkusesõna, teisele aga tunnetusesõna sellesama Vaimu poolt; ühele usku sessamas Vaimus, teisele aga tervendamise armuanne ikka samas Vaimus; ühele väge imetegudeks, teisele prohvetlikku kuulutamist, kolmandale võimet eristada vaime; ühele mitmesuguseid võõraid keeli, teisele aga keelte tõlgendamist. Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab." 1Kr 12.1-11

 

Hoolimata erinevustest Pühakirja mõistmisel ja koguduslikus korras, aga ka eksitustest ja inimlikust süüst, ei tohiks uskkondlikud raamid takistada kõigi uuestisündinud usklike osadust ja ühist tunnistust maailmas. Jeesuse Kristuse tahe on, et me oleksime üks.

"Mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks; mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind." Jh 17,22-23

 

Sellepärast me palvetame koos maailma kõigi kristlastega koguduste ja kirikute uuenemise pärast Pühakirja alusel. Me usume, et liikudes Püha Vaimu uuendavas väes koguduse Ülemkarjase juhtimise all, püsime me armastuse ja ühtsuse teel.

"Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast." 1Jh 4,7

 

"Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses, ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest; üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees." Ef 4,1-6

 

"Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane." Jh 10,16

Eesmärgiks on vaid üks kari ja üks Karjane - Jeesus Kristus, kasvades Temas, kasvame suurema ühtsuse suunas.

"Ometi, sealt, kuhu oleme jõudnud, astugem edasi sama rada!" Fl 3,16