 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõikustänupühal oleme kindlasti mõelnud külvi ja lõikuse seaduspärasustele. Apostel Paulus kirjutab: "Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab" (Gl 6,7). Ka Jeesus rääkis tähendamissõna külvajast, mis kirjeldab Jumala Sõna külvi ja inimsüdamete erinevat põllumaad. Heebrea kirja autor seevastu peab silmas teistsugust lõikust, mida Jumala Sõna meie juures korda saadab. Kuid ka siin sõltub palju meiepoolsest suhtumisest.Kuidas, millise hoiaku ja milliste ootustega tuleme jumalateenistusele, Jumala ette, sellest sõltub, mis meiega hakkab toimuma. Samamoodi - kuidas me tuleme Jumala Sõna juurde, millise hoiakuga - sellest sõltub, kuipalju saame osa Jumala kõnetusest ja kuipalju Tema kõnetus meid muuudab. |
Jumala kõnetus meile - on see ikka ohutu
nähtus? - Peeter Tamm|
Nii nagu kolmainuõpetus on olnud ka küsimus jumalinimese Jeesuse kohta kiriku lihtliikmetele üsna segane. Inglise piiskop John A. T. Robinson jutustab, kuidas neile teoloogiaõpingute ajal sisendati: kui te lähete tööle vaimulikuna, siis tuleb teil inimestele seletada, et Jeesus ei ole lihtsalt üks laste sõber ja hea onu, vaid Jumala Poeg! Robinson aga meenutab, et kui ta läks vaimulikutööle, siis avastas ta otse vastupidist: inimesed kujutlevad Jeesust pigemini läbi ja lõhki Jumalana, keda üksnes väliselt ümbritseb inimlik kest. Ajaloolises mõttes on kristoloogiline vaidlus Jeesuse isiku üle jätkuks väitlusele Jumala Kolmainuse üle vanas kirikus. Kolmainuõpetuse kujunemise oli ajendanud küsimus Jumala kohta: kuidas saab igavene Jumal jääda iseendaks ajalikus inimeses Jeesuses? Loe edasi... |
Kümnis - ikka veel kehtiv ka Uue Testamendi ajal - Janno Peensalu Kümnis- hirmutav sõna paljudele, mõnede jaoks toob see külmad judinad ja kananaha ihule, teised sulevad oma kõrvad seestpoolt, kolmandad õigustavad oma tegematajätmist. Ometigi on ja oli ja saab olema kümnis Jumala seadus. Jumala seadused ei muutu kunagi, sest Jumal ei muutu. Motiiv, miks seadust täidetakse võib muutuda, aga mitte seadus. Seadus on seadus ja selle mitte täitmine on patt. Jeesus andis meile Johannese 14:15,21,31 ja 15:10 uue motiivi seaduse täitmiseks, aga Ta ka ütles selgelt, et seadust pole tühistatud. (Matt.5:17) Ta lisas veel enamgi, et kergem on taeval ja maal hukka minna, kui et ükski täheke muutub Jumala seadustes. Nende peale on ju kogu materiaalse ja vaimse maailma toimimine ehitatud. Loe edasi...
|
|
Me näeme konkreetses persoonis abstraktsiooni, samamoodi nagu tema iseendas ja meid näeb abstraktsiooni. Rohkem me ka näha ei taha. Me jagame üleüldist foobiat, äkki lähenema teisele inimesele liialt, äkki tungime läbi pealispinna tuumani, sellepärast näeme me meelsamini vähem temast, mitte enam kui me arvame järgnevaks ettevõtmiseks temaga vaja minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes.Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me oleme vihased, projetseerime oma viha teisele inimesele ja usume, et ka tema on vihane. Me oleme uhked ja leiame, et ka teised on uhked. Meil on hirm ja kujutleme endale ette, et ka temal on hirm jne. Me muudame ta paljude riiete puuks, mida me ise ei taha kanda, ja usume sellest hoolimata, et see on tema... Loe edasi... |
Soodus aeg - Evald Mänd Paulus kõneleb soodsast ajast. Ta nagu tahaks meile kinnitada, et elus esineb momente, millel on eriline mõju meie saatusele. Inimese põhisuund määratakse küll varakult - psühholoogide väitel kolme esimese eluaastaga -, kuid teatud momendid ajas ja ruumis mõjutavad seda mõnikord otsustavalt. Elu tõeline olemus ilmneb neis hetkelistes ja meie arvates juhuslikes momentides. Johannes Kappel jutustas mulle kord oma elusuuna muutusest. Juba lapsepõlves elas muusika ta südames, kuid tollal ei teadnud ta veel selle tähendust. Juhuslikult kuulis ta esmakordselt koorilaulu ja otsekui taevad avanesid tema ees. Laul tungis ta hinge ega lasknud teda enam lahti. Loe edasi...
|
Kannatanud Pontius Pilatuse ajal, risti löödud, surnud ja maetud - Joseph Ratzinger Milline on õigupoolest risti koht usus Jeesusesse kui Kristusesse? See on küsimus, millega see usuartikkel meid veelkord vastandab. Kristlik teadvus on selles küsimuses suuresti määratletud Canterbury Anselmi heastamisteooriast. Vägagi paljudele kristlastele, eriti neile, kel usust kaunikesti udune ettekujutus, näib nõnda, nagu tuleks risti näha rikutud ning taastatud õiguse valguses. See oleks vorm, kuidas lõpmatult solvatud Jumal lõpmatu hüvitusega taas lepitatakse. Nii näib see inimestele hoiaku väljendusena, mis seisneb vajaduse ning saamise täpses tasakaalus; samal ajal säilitatakse tunne, et see tasakaal põhineb ometi fiktsioonil. Salajas antakse vasaku käega seda, mis pidulikult paremaga tagasi võetakse. “Lõpmatu hüvitus”, mida Jumal näib nõudvat, satub selliselt kahekordselt salapärasesse valgusesse. Loe edasi... |
|
Lugesin loo noorest mehest, kes igatses misjonäritööst Ekuadoris. Kui ta ükskord sinna maale minna sai, otsustas ta lennujaamast emale postkaardi saata. Tal polnud aega kaarti osta ning ta kritseldas paar rida maast leitud lehekese peale. See oli mingi reklaamiplakat, mille teisel küljel oli mustale taustale suurte valgete tähtedega trükitud «Miks?» Samal ööl purunes lennuk vastu ühte Kolumbia mäenõlva. Sõnum lennuõnnetusest jõudis emani veel enne, kui post tõi kohale viimase kirja pojalt. Kirja tagaküljel olev küsimus «Miks» jäi seda ema veel kauaks vaevama. Miks Jumal lubab kannatusi? See on suur väljakutse kristlusele kui filosoofiline probleem, kuid veel teravamalt puudutab see sind ja mind elu igapäevastes olukordades. Kannatusi tuleb ette igal pool. Ühiskonda vapustavad õnnetused - Estonia katastroof, Kurkse tragöödia, «Metsamaa juhtum»... Kannatused isiklikus plaanis - lähedaste inimeste surm, haigus, perekonnaprobleemid, töökaotus, vaesus, ... Mitte keegi pole kannatuste eest kaitstud! Loe edasi... |
|
Palmipuudepühast - Ain P. Leetma
Liturgiline
kalender on rajatud sündmustele Kristuse ja kiriku elust. Kristlastena
tähistame igal aastal Jeesuse sündi ja jälgime hoolikalt tema ja ta
lähedaste eluetappe. Igal aastal tähistame ka ülestõusmispühi, mis on
kogu ristiusu alustalaks - Kristus on üles tõusnud! See ongi kogu
ristiusu keskne sõnum ja vaieldamatult on ülestõusmispühad kõige tähtsam
sündmus, mida kogeme ja elame läbi ikka ja jälle igas uues liturgilises
aastaringis. |
|
|
|
Edukas kommunikatsioon maailmaga - Joosep Tammo Selle teema juures peab kõigepealt küsima: Kas kristlane üldse peaks maailmaga suhtlema ? Võib-olla tuleks hoopis sellest maailmast põgeneda? Kuidas suhtuda apostel Johannese sõnasse: “Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust!” ( 1 Jh 2,15.) Kas meil tuleks distantseeruda sellest maailmast? Aga kuidas suhtuda siis Jeesuse läkitusse: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16,15) Me ei saa ennem rääkida maailmaga suhtlemisest, pealegi edukast suhtlemisest kui meil pole selget piibellikku alust selles küsimuses. Loe edasi... |
Jumalainimene Jeesus Kristus -
Aarne Hiob
Autentne elu -
Erich Fromm
Kaua sa kannatad? - Alland Parmand
Teed
- "Need rändaja eluhooned"
- Angela Aljas
|
Euroopa Liitu võib vaadelda väga mitmes perspektiivis. Ühise majandus- ja sotsiaalse keskkonnana, ühise elukeskkonnana, ühise vastutusena, ühiste väärtuste kandjana. Kui ajalukku vaadata siis on Euroopat ühendanud alati “väsimus vihkamisest”. Me ei tohiks unustada, et “praegune riikide ühendus loodi nende dramaatiliste ning traagiliste kogemuste sunnil, mida Euroopa rahvad olid läbi elanud 1914-1918 ja 1939-1945, kui meie hullunud mandri ühe ruutkilomeetri kohta tapeti rohkem inimesi ning purustati rohkem materiaalseid väärtusi kui kunagi varem inimkonna ajaloos.” Ajaloolises mastaabis on see olnud suur rahvaste sulatuskoda. Sellel foonil on mõistetav, miks Euroopa Liidus ei räägita mitte niivõrd rahvulikest kui regionaalsetest väärtustest. Loe edasi... |
Teel
Euroopa väärtuste juurde - Joosep Tammo|
Kristlus ja kultuur - Andrus Norak Kultuurantropoloogia on õpetus inimkultuuridest. Tänapäeval, mil maailm on muutumas globaalseks külaks, on ta aktuaalsem kui kunagi varem. Kohtume pea iga päev inimestega, kellega oskame küll ühist keelt, kes aga võivad vägagi erinevalt mõtelda ja näiteks kas või naljast aru saada. Minu endagi kultuurantropoloogia on väga praktiline ja seotud sellega, et elasin kolm aastat USAs. Asbury Teoloogilises Seminaris õpitud kultuurantropoloogia kursus aitas mul teadvustada ja analüüsida nii enese kui ka paljude teiste võõramaalaste poolt Ameerikas kogetut. Loe edasi... |
|
Pühakiri - Clive S. Lewis Kui isegi paganlikel tekstidel võib olla sügavam mõte, ja sugugi mitte juhuslikult, vaid seetõttu, et eespoolöeldut arvestades on selleks õiguski, siis seda selgemini ja sagedamini peaks varjatud tähendusi leiduma Pühakirjas. Meil on kristlastena kaks põhjust nõnda arvata. Meie jaoks on need tekstid "pühad" või "inspireeritud", ehk nagu ütleb apostel Paulus: need on, "mida Jumal on rääkinud" (T. Pauli tõlkes "Jumala tõotused", Rm 3:2 - tlk.). Aga seda on mõistetud mitmeti ja ma püüan selgitada, kuidas mina asjast aru saan, vähemasti selles osas, mis puudutab Vana Testamenti. Loe edasi... |
|
Miks meil ei ole paavsti? - H.Leon McBeth "Vabadus Jeesuse Kristuse valitsuse all." Baptistid kasutavad seda terminit palju. Alul kõlab see nagu vastuolulisena. Kuidas me saame olla vabad ja samas kellegi täieliku valitsuse all? Kuid see ongi täpselt see, mida baptistid silmas peavad. Jeesus Kristus on täielik ja viimne autoriteet üle meie uskumuste ja käitumise. Ta on Issand. Aga usklikena on meil samas ka vabadus. Mitte ükski isik ega inimorganisatsioon ei ütle meile, mida uskuda või kuidas me oma elu peame elama. See, mida me usume, selles oleme vastutavad ainult Kristuse ees. Loe edasi... |
|
Universumi lõpp ja inimese täiskasvanuks saamine - Joosep Tammo Moodne ajastu, mis kestis ligi 500 aastat, veenis oma lapsi eelkõige selles, et maailm on uni-versum. Templid, kus seda usku kuulutati, olid uni-versiteedid. Seal valitsesid universaalsed väärtused, usk õiglusesse ja intellekti. Seal kuulutati uut rahu ja heaolu ajastut. See usk kasvas ja õitses ja leiab tänaseni poolehoidjaid. Dr. Denton Lotz on selle usu kokku võtnud 23. Taaveti laulu parafraseeringusse: “Teadus on mu hingekarjane, mul pole millestki puudust. Ergonoomika aasale paneb ta mind lebama. Tema kosutab mu hinge ja saadab mind psühhiaatri juurde, kus ma saan teada, et minuga on kõik korras ja sinuga on kõik korras. Ta taastab mu identiteedi ja enesest arusaamise. Loe edasi... |
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute BIOEETILISED SEISUKOHAD
Elu on Jumala and. Inimelu on püha selle algusest lõpuni. Iga inimene on
loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks - see annab talle asendamatu
väärtuse, väärikuse ja pühaduse. Iga inimene on ainulaadne. Juba
viljastumisel saab tekkiv inimelu ainulaadse geneetilise koodi. Inimelu
puutumatus on ja jääb inimsust määratleva suurusena jumaliku
eluseadustiku eelduseks. Emaüsas kasvava lapse elu on esimeses, kõige
kiirema arengu faasis ülimalt haavatav. Inimelu vajab ja väärib
igakülgset kaitset juba eostumise hetkest.
Loe edasi... |
|
Teaduslikust, usulisest ja maagilisest maailmapildist - Meego Remmel Ühiskondlikus teadvuses käibib modernsuse müüt – arusaam, et tehnoloogia annab ja peabki andma vanadele traditsioonidele uue sisu ning jõu. Ent "teaduslikusse" eelkõige usutakse ning ehk alles seejärel (kui üldse) püütakse teaduslikult mõelda ja tunnetada... Selles tähenduses pole inimolemus veel teaduslikuks saanud, vaid on jäänud samasugusele religioossele tasandile nagu alkeemikute ja nõidade ajastul. 1960. aastate keskpaigas hakkasid mütoloogilised fragmendid seonduma üldisemaks, tugevamaks ja omavahel seostatumaks mütoloogiaks. Ei tekkinud küll mingit ametlikku keskset mütoloogiat, kuid ometi hakkas integreeriv mütoloogia tähendama enamat kui selle üksikud fragmentaarsed alaliigid. Põhimõtteliselt tekkis kolm uusmütoloogilist suunda: Loe edasi |
|
Inimese saladuse seletus - Valter Kasper Meie, inimesed, oleme kummalised olevused. Me mõtiskleme pidevalt iseenese üle. Ei piisa lihtsalt sellest, et oleme olemas, teeme tööd, vaatame tagasi edusammudele, oleme terved või haiged; sellest ei piisa, me mõtleme kõige üle ka järele. Me küsime, millist mõju avaldame teistele, miks ja mille pärast oleme olemas, mille nimel teeme tööd või oleme haiged. Säärased mõtted võivad teha inimese rõõmsaks ja õnnelikuks, aga ka rahulolematuks, isegi haigeks. Väga sageli muutume iseendale probleemiks. Inimese seesmine maailm on meile niisiis sama reaalne, tegelikult isegi tähtsam kui väline. Sest meie, inimesed, vaatleme välist maailma oma vaatepunktist. Me seame iseenda keskmeks, mille ümber koondub maailm. Loe edasi... |
|
Piiblist, kalliskividest ja ülempreestri rinnakilbist... Tõnu Tomberg Kuigi Iisraeli-Palestiina territooriumil vääriskive olulisel määral ei leidu, olid muistsed juudid küllalt hästi tuttavad nende väärtuse ja kasutamisvôimalustega. Seejuures tunti küllalt hästi nii ôigeid, läbipaistvaid ja kôvasid kalliskive kui ka vähemväärtuslikke poolläbipaistvaid ja värvikaid poolvääriskive ning muistsed juudid oskasid küllalt osavalt neid môlemaid töödelda. Mitmeid vääriskive, mida tollased kaupmehed tôid vôôrastest maadest nagu Oofirist, Araabiast ja Egiptusest mainitakse vürstide ja kuningate kingituste ning sôjasaagi seas. Loe edasi... |
|
Eestlaste suhtumisest ristiusku - Pille Valk Kui küsida, milline on keskmise eestlase ettekujutus ristiusu jõudmisest Eestisse, siis tihti kohtame seisukohta, et kristlus toodi meile vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. Selline arusaam, mille taustal heiastub vabaduse ja iseolemise kaotuse kibedus, mõjutab oluliselt meie suhtumisi kristlikku maailmavaatesse tänase päevani. Oma roll niisuguse pildi kinnistamisel on olnud kindlasti ka nõukogudeaegsel kooliharidusel, mis kõike usuga seotut a priori halvaks ja kahjulikuks pidas. Loe edasi... |
|
Kindel usujulgus - Osvald Tärk Johannese kirju lugedes tunneme, et neist hõõgub meile vastu erilist südamesoojust. Sedasama võime öelda ka täna loetud salmide kohta. Juba esimene sõna, "lapsukesed", toob endaga isaliku armastuse. Kirikuloo pärimuse järgi kirjutas Johannes oma kirjad vanas eas maapaos olles, kus teda ümbritsesid vaid mõned kõige lähedasemad. Seal tundis ta karjasesüda muret nende pärast, kes vajasid eluraskustega võitlemisel usulist tuge. Nende julgustamist peab ta oma ülesandeks. Sellepärast esinebki sõna "julgus" Johannese esimeses kirjas korduvalt. Eriline tähelepanu on on sellele pühendatud 2:28-3:24. Loe edasi... |
|
Seitsekümmend korda seitse - Meelis Allsalu "Ma ei ütle mitte seitse korda, vaid seitsekümmend korda seitse korda," sõnas Jeesus, vastates Peetruse küsimusele, mitu korda tuleks vennale andestada (Mt 18:22). Andeksandmine on keskne teema evangeeliumides ja ristiusus üldse. Andeksandmist ei kohta me looduses ega loodusreligioonides. Andeksandmisel on igavikuline väärtus ning ta on ainuomane vaid inimesele ja Jumalale. Kristliku õpetuse üheks nurgakiviks on vendlus ja võrdsus, mis aga eeldavad oskust ja võimet andestada. ühtlasi on andeksandmine vennale tingimuseks andestuse vastuvõtmisel Jumalalt. "Anna meile andeks meie võlad, nii nagu meie andeks anname oma võlglastele," leiame sõnad Meie Isa palvest (Mt 6:12). |
|
Teadus, Piibel ja maailma lõpp - Meelis Allsalu Sõnaga "apokalüpsis" tähistatakse sümboolse sisuga kirjandusteost, mis käsitleb maailma lõppu. Piiblis loetakse apokalüptilisteks raamatuteks prohvetite Hesekieli ja Taanieli raamatut Vanas Testamendis ning Piibli viimast, Johannese ilmtusraamatut. Peale nende käsitlevad maailma lõppu paljud teised Piibli raamatud ning arvestades eesmärki, mis materiaalsel maailmal Piibli järgi on, on see täiesti arusaadav. Oli aeg, kui maailma vanus arvati Piibli järgi olevat umbes kuus tuhat aastat. Loe edasi... |
Vaimsest haridusest - Mari Saat
Kaasaegse, õhtumaise, demokraatliku ühiskonna
tähtsaim moraalne põhimõte on indiviidi vabaduse austamine, eriti vaimse
vabaduse – sõna-, mõtte-, südametunnistusevabaduse austamine. Leitakse,
et ühiskond ei tohi inimesele peale suruda mingit kindlat religiooni või
maailmavaadet; inimese vabadus on piiratud vaid teiste inimeste
samaväärse vabaduse nõudega. |
|
Kirikulugu on teoloogia ja ajalugu - Hubert Jedin Oma kuulsas teoses De locis theologicis, mis on olemuselt esimene uusaja meetoditeõpetus, ütleb dominiiklane Melchior Cano (+ 1560): Nulli satis eruditi videntur, quibus res olim gestae ignotae sunt (Haritud ei saa olla keegi, kes ei tunne minevikku). Ajaloo tundmine, mida tollal käsitleti kui õndsuslugu ja mis sisaldas ka kirikulugu, on Cano sõnutsi oluline kõigile, eriti teoloogile, sest kui ta ajalugu alahindab, on ta rudis, st harimatu. Ma väidan, et ka täna – ja eriti just täna – on ajaloo tundmine ja huvi ajaloo vastu kultuuri seisundi kraadiklaasiks, ja et ajalooteadvuse kadumine on meid ähvardava kultuurilise allakäigu üks mõtlemapanevamaid märke. Loe edasi... |
|
Tallata või olla tallatud? - Joosep Tammo Uues testamendis leiame me kaks mõneti erinevat suundumust. Ühelt poolt ütleb Jeesuse: “Teie olete maa sool. Aga kui sool tuimub, millega saab teda teha soolaseks? Ta ei kõlba enam millekski kui välja visata ja inimeste tallata.” Mt 5,13 Teisalt leiab apostel Paulus, et jumalariigi töölistel “peab olema hea tunnistus ka neilt, kes on väljaspool kogudust, et ta ei langeks hurjutamise alla ega kuradi silmusesse.” 1 Tm 3,7 Mis siis on tähtsam, kas omada “ head tunnistust” ja häid suhteid ümbritsevate inimestega või olla oma keskkonnas soolaks, mis mõndagi kõrvetab kuid ümbritsevat elu maitsestab. Loe edasi... |
|
Hingehoidja tänases ja homses maailmas - Kadri Ugur Kui küsida, milline on keskmise eestlase ettekujutus ristiusu jõudmisest Eestisse, siis tihti kohtame seisukohta, et kristlus toodi meile vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. Selline arusaam, mille taustal heiastub vabaduse ja iseolemise kaotuse kibedus, mõjutab oluliselt meie suhtumisi kristlikku maailmavaatesse tänase päevani. Oma roll niisuguse pildi kinnistamisel on olnud kindlasti ka nõukogudeaegsel kooliharidusel, mis kõike usuga seotut a priori halvaks ja kahjulikuks pidas. Eestlaste vägivaldne ristiusustamine sai ateistlikus selgitustöös tänuväärseks episoodiks, mis kristluse tagurlust ilmekalt tõestada aitas. Loe edasi...
|
|
Kristlane ja maailm - Joosep Tammo Selle teema juures peab kõigepealt küsima: Kas kristlane üldse peaks maailmaga suhtlema ? Võib-olla tuleks hoopis sellest maailmast põgeneda? Kuidas suhtuda apostel Johannese sõnasse: “Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust!” ( 1 Jh 2,15.) Kas meil tuleks distantseeruda sellest maailmast? Aga kuidas suhtuda siis Jeesuse läkitusse: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16,15)Me ei saa ennem rääkida kristlikust poliitikast selles maailmas, pealegi edukast poliitikast kui meil pole selget piibellikku alust selles küsimuses. Poliitika on eetika keerulisim valdkond. Loe edasi... |
|
Juudid ja kristlased – üks Jumala rahvas - Piret Udikas Juba kaheksa kuud elab Iisraeli riik Liibanonist kaelasadanud rakettide all, mõnel päeval on Hizbollah pommitanud Põhja-Iisraeli isegi 150 raketiga. Miks sellest ei räägita? Ühel päeval kostus uudistest: Liibanonis on hukkunud üle kuuesaja inimese, Iisraelis ainult 60. Diktori alltekstist võis välja lugeda isegi kahetsust – miks Iisraelis nii vähe?! Miks maailm ei saa aru sellest rahvast, sellest kitsast triipu meenutavast maast Vahemere kaldal, mis on vaid pool Eestist? Võibolla juutidel polegi õigust elada seal? Need, kelle jaoks Piibel on Jumala sõna, teavad Jumala tõotusi oma rahvale. Üle saja korra on Jumal kinnitanud Aabramile antud tõotust... Loe edasi... |
|
Juudas - äraandja või Jumala tööriist? - Ain P. Leetma Mida arvata Juudase teost? Kas on see üldse meie arvata? Iga kord, kui asume kohut mõistma kellegi teise üle, asetame ennast Suure Inkvisiitori rolli ning matame end oma inimlike õigustuste alla. Ja iga kord, kui me seda teeme, astub meie juurde vaikides Kristus, kes annab ka meile oma armastuse suudluse ning ütleb: "Sul võib isegi õigus olla, kuid minu armastus on tugevam!" Juudase teo puhul jagunevad inimeste arvamused enamasti pooleks. On neid, kes koos poeet Longfellow'ga püüavad ennast asetada tema nahka, et teda mõista ja mitte tuhaks põrmustada. Ja on neid, kes hää meelega on Dantega nõus ja usuvad, et Juudas on ajaloo üks kõige hullem kaotaja. Loe edasi... |
|
Apostel Peetrus - Ain P. Leetma Evangeeliumidest loeme, et 12 valitu hulgas oli ka Betsaidast pärit Siimon, kellele sai auks olla üks nendest vähestest, kes puutusid üsna lähedalt kokku Jeesuse eluga. Siinse artikli eesmärk on heita põgus pilk Peetruse ellu ja tema missiooni kiriku juhi ja karjasena ning esimese Rooma piiskopina. Ehk on meil endilgi midagi õppida sellelt lihtsalt kalurilt, kelle armastus Kristuse ja Kiriku vastu (kelle peaks on Kristus ise) oli lõputu. Peetrus oli ka erakordne misjonär. Kuid kuulutustöö Kristuse surmast ja ülestõusmisest ning Jumala armastusest kogu inimkonna vastu ei olnud ainult Peetruse roll, vaid on iga kristlase roll ka tänapäeval, siin ja praegu, 21. sajandil. Loe edasi... |
|
Globaalteooriad - Raivo Raave
Kui vanasti võis naljaga pooleks
eristada nelja ajalookäsitlust: progress, regress, igavene tagasitulek
ja paigaltammumine, siis sajandivahetusel on domineerima jäänud kaks:
Fukuyama «ajaloo lõpp» ja Huntingtoni «tsivilisatsioonide kokkupõrge». |
|
Jumala ülistus Uues Testamendis - Marek Talts Ülistuse teema on tänapäeval kogudustes aktuaalne. Me laulame ülistuslaule ja korraldame ülistus-ja palveõhtuid. Siiski on hea endalt küsida mida tähendab Jumala ülistus.Uurides, mida tähendab Jumala ülistus tänapäeval, saame erinevaid vastuseid.Üldiselt käsitletakse ülistust kui kogemust, mis pole sõnades väljendatav. Veel arvatakse see olevat alistumine Jumalale, samuti võib ta olla reaktsioon või vastasmõju, mis toimub inimeses, kui ta on mõistnud Jumala olemust ja seda, mida Jumal on teinud. Jumala ülistust võib vaadata ka kui vajadust, nii, nagu on inimesel vajadus armastada ja olla armastatud. Loe edasi...
|
|
Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum - Kairika Kärsna Küberreaalsus on illusioon, inimeste poolt ühiselt tajutud 'hallutsinatsioon', mida pole füüsilises reaalsuses olemas. Ta on paik, mis eksisteerib vaid meie peades; reaalsus, mida pole olemas, kuid mille eksistentsi tajutakse kõikjale ulatuvana. Ta on ohjeldamatu, ahvatlev, tohutu - kõik on imekiiresti kättesaadav ja läbielatav. Need tunded, mida inimesed kogevad, ei ole enam ebareaalsed, nad on ehtsad. Inimesed naeravad, kurvastavad, armastavad, vihkavad - nad elavad läbi tõelisi inimsuhteid selles ebareaalses küberruumis. Inimsuhted Internetis on ainulaadsed, ehkki esmapilgul see nii ei tundu. Loe edasi... |
|
Olla teel, kunagi kohalejõudmata - Peter F.N.Hõrz Kas teil on kunagi olnud mõtet tanklas kauem kui vaja viibida? Kas teile meeldib bussijaamas või rauteejaamas? Need on paigad, kus me viibime, et võimalikult kiiresti edasi jõuda. Need on "mitte-kohad", millega meid miski ei seo. Meie aeg produtseerib üha enam selliseid hetkelisi ruume, milles tõeline suhtlemine kärbub.Prantsuse entoloog Marc Auge on juhtinud uuele seni vähetuntud kultuurile meid ümbritsevas. Ta nimetab oma seda uut ümbrust, mis üha kasvab Mitte-kohaks (paigaks), mis üha suuremal määral meie elu kujundab. Me läbime oma argielus üha rohkem transiitruume, me oleme neis vaid hetkelised külalised. Me ei tule neisse, et kohalejõuda ja jääda. Loe edasi... |
|
Odav arm - Dietrich Bonhoeffer Odav arm on arm, mida müüakse allahinnatud kaupade letis. Sakramente, pattude andestust ja vaimulikku troosti jagatakse välja poole hinnaga. Arm oleks nagu Kiriku ammendamatu varandus, millest ta külvab heldekäeliselt õnnistusi, mingeid küsimusi esitamata ja piire seadmata. Peame armu olemuseks seda, et ta eest on makstud ette, ja kui see on makstud, võib kõike muidu saada. Kuna hind on lõpmatu, on lõpmatud ka armu kasutamisvõimalused. Ja milline arm veel peaks olema kui mitte odav! Odav arm tähendab armu kui doktriini, põhimõtet, süsteemi. See tähendab pattude andeksandmise kuulutamist üldtõena. Jumala armastuse õpetamist kristliku jumalakontseptsioonina. Intellektuaalne nõusolek selle ideega osutub küllaldaseks, et kindlustada pattude andeksandmist. Kirikut, millel on õige õpetus armust, peetakse ipso facto selle osaliseks. Sellises kirikus ei nõuta mingit hüvitust, veelgi vähem tõelist soovi patust vabaneda. Loe edasi... |
 |