Välised ja sisulised jõulud. Eesti EKB Koguduste Liidu presidendi jõululäkitus AD2015

Jõululäkituse pilt 2015

Vaikselt sajab ju lund,
lilleke magab, näeb und,
mets elab kenasti seal.
Jõululaps tuleb meil pea.

Eduard Ebeli jõululuule kõlab neil päevil otsekui täitumatu unistus. Enneolematult soojal jõulukuul lund ei saja. Lillekesed und ei maga. Mets on roheline ja metsaalune niiske. Kirikutee teeb poriseks. Porisevad needki, kes kirikuteed ette ei võta. Kes veel usuks Jõululapse tulemisse?

Ajal, mil väline tähendusrikkus jõulupühades kaduma kipub, tasub vaadata enda sisse. On's meie jõulu-usk välises kinni või lähtub seesmiselt kindlast usust, lootusest, armastusest?

„Teile sündigu teie usku mööda,“ kinnitas Jeesus (Mt 9:29). Tema on jõulude Kese ning elumuutva usuliikumise Algus ja Ots. Usk tema sündi, ellu, surma, surnuist ülestõusmisse ja taastulemisse on toonud elumuutuse alates esimesest kuni kahekümne esimese sajandini. Jeesust järgides oleme meiegi kutsutud osalema usuliikumises, kes kingib nii seesmist kui ka välist elumuutust isiklikku ja ühisesse ellu. Jeesuse usust ja järgimisest lahti öeldes saab aga varem või hiljem otsa ka lootus ja armastus, mis kinkinud üle aegade jõuluõnnistusena isiklikule ja ühisele elule pühitsemisväärtust.

Jõulude paradoks kätkebki end jõuluevangeeliumis. Välist seesmise hinnaga ei saa. Jeesuseta jõuludest saavad mittejõulud. Usus Jeesusele keskendudes muutuvad aga jõulud sisuliseks ja kestlikuks. „Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.” (Jh 1:11-14)

Saame, oleme ja jääme siis Jumala lasteks, kes elavad välja Jumala Pojale sarnast sisukat ja elumuutvat usku, lootust ja armastust!

Meego Remmel
Eesti EKB Koguduste Liidu president
Jõulud AD2015